13 sammu

Kord kokku lugeda ma püüdsin oma sammud,
et oleks selge, kus ma käinud ja kuhu olen teel.
Siis avastasin, et ma ringiratast tammun,
kuid see ei loe, ma tahan teha seda veel.

Koduuksest bändibussini on 13 sammu,
backstage'ist lavani on 7,2.
Selle raja valisin ma väga-väga ammu,
aga tundub, tee ei muutu ajas kergemaks.

Ööklubipimeduses kaduda võib rada,
seal kohata võib kauneid haldjaid ja koletisi ka.
Ööklubi välisukseni on samme sada,
ei tea, kas pääsen välja elusana ma.

Ref

Hotelli voodist minibaarini on samme 4,
nukralt ohkan ja end rännakule sean.
Ja kõrvus vilistab see eileöine heli,
neid oma käidud teid nii väga hästi tean.

Bändibussist koduukseni on 13 sammu,
seekord läks hästi, sest et ma hingan veel.
Selle raja valisin ma väga-väga ammu
ja mul ei ole õrna aimu, kuhu viib mind tee.



15 november

Pargipuude oksi murrab sügis,
külm poeb mantlihõlma vahele. 
Mäletan, et ükskord leheprügis 
võtsid õrnalt kinni käest 
ja kinkisid siis mulle suudluse. 

Sama kiirelt nagu see kõik juhtus
silmapiiri taha kadusid. 
Vihm su jäljed pargiteedelt uhtus,
ma hüüdsin vihkan maailma,
sest aega peatada ei saa. 

Ja palusin, et jälle korduks see 
15 november vihmasajune.

Liiga hilja sain ma sellest aru,
tulega ei tohi mängida. 
Las nüüd väljas möllab sügismaru, 
sest maailm palju selgem näib,
aeg ikka oma rada käib. 

Ja palusin, et jälle korduks see 
15 november vihmasajune.

Ja kuigi rahvas on mu ümber,
olen üksinda. 
Kui kohtusime teadsin kohe 
iial sind ei saa.
Sind iialgi ma endale ei saa. 

Veel vehel palun ma, et jälle korduks see 
15 november vihmasajune.



4B

Inimesed suures linnas üksteist ei tunne.
Öine linn on külm ja kõle kui ta vajub unne.
Tähed taevas süttivad ja ilma asjata
ma näen su silmi unes, kus oled sa.

Ref:
Igakord kui lähed sa minust tüki kaasa viid.
Võiksid seda uskuda, et meie jaoks on loodud paradiis

Mida kõike pean ma tegema,
õigeid sõnu ma ei oska valida.
Kas sa sellest aru siis ei saa, 
et sind vajan.
Mida kõike pean ma tegema,
õigeid sõnu ma ei oska valida.
Kas sa sellest aru siis ei saa, 
et sind vajan ma.

Maailm väriseb ja nutab, maailmal on valus.
Nähes seismas väikest poissi, kes on kõigile jalus.
Ma seisan jäätund akna taga, märjaks muutub maa.
Ma näen su silmi unes, kus oled sa.

Ref



6 jalga niisket maad

Püha isa sinu juurde tulin ma,
rt saaks andeks mõned patud.
Ma ei ole elus harjund pihtima,
kuid loodan, et mind pole päris unustatud.

Uuu... su kirikus kord oli hea ja soe,
kuid praegu see ei loe.

Kogu elu olen ainult põgenend,
teinud sada surmapattu.
Sellepeale sa vaid risti ette lööd
ja sosistad, et olen täitsa uskumatu.

Uuu... su kirikust ei rahu leia ma,
pean jälle minema.

Ref:
Ma olen maanteeröövel,
püüda tuult ei väljal saa.
Maanteeröövel olen ma.
Olen sündind tapja,
ainus, mille lõpuks saan,
on 6 jalga niisket maad.

Püha isa ära vaata sedasi
nagu mind sa kardaksid.
Sinu saatus määratud sai juba siis,
kui siia ilma sa sündisid.

Uuu... su kirikus vaid ulub jäine tuul,
ka sinu jaoks on rauas kuul.

Ref



Aga ma nägin ju pealt

Sa tänaval läksid must mööda,
nii riivasid pilku ja kätt. 
Maaslamajaid näkku ei lööda. 
Sa oled kui valu, kui lõputu hüvastijätt. 

Võid peita end meikide alla,
nii arvad, et sulgub see ring. 
Ja ütled, et elu on ilus, et rohkemat õnneks ei vajagi sa, 
et paremat patt oleks paluda ka. 

Ref: 
Aga mina nägin ju pealt, kuidas pisarad tõusid su silmi, 
mingit imet ootad ikkagi veel. 
Aga mina nägin ju pealt, kuidas pisarad tõusid su silmi, 
kui vaatasid vana ja nähtud armastusfilmi.

Nii tänaval kõnnid ja oled, 
sel hetkel viis taas keegi mu. 
Sa pole see tüdruk, kes kinos nutmas käib, 
sest avatud raamat ei ole su hing, 
sa usud, et sulgub see saatana ring. 

Ref



Ainult sina võid mu maailma muuta

Maailm ära väsitanud,
hinge maha põletanud,
kuid siiski pole lootus läinud,
kuigi silmad on valet näinud,
et ükskord saan su endale.

Tuul on segi ajand juuksed,
hääletuks on jäänd mu nuuksed
ja jälle seisan siin ja ootan,
keelatud ei ole ju loota,
et ükskord saan su endale.

Ref:
Külmetan ning põhjatuuled,
hääl kähe, puruks huuled.
Siiski hüüan: "Tahaks minagi suuta, 
kuid ainult sina võid mu maailma muuta,
sest sa kuulud minule.
Tahaks minagi suuta, kuid ainult sina võid mu maailma muuta,
sest sa kuulud minule."

Üksi liiga raske olla,
tahaks sinu juurde tulla,
kuid sa ei tohi.
Mulle andeks anda, jalutama tulla randa
ja öelda et kuulun sinule.

Sa vaatad mind ja tasa nutad,
mu viimse mõistuse võtad kui ütlen:
"Armastan sind kahtlemata, 
kuid ei tohi sind ma tahta,
kuigi kuulun sinule."

Ref

Kuulud ainult minule.



Aja teenija

Kui juba hommikul vara seisma pead sa,
mina poole päevani jään voodisse lebama.
Nii kaunis on hommik, mind ootab kuum ja päiksene Pirita.
Keset kuuma päeva metsas higisena joosked sa,
sa ju tead, et gaasimaskis suvel raske hingata.
Ka minul on palav, on palju kauneid naisi rannas liikumas.
On nädal mööda läinud ja koju sa ei saa,
su tüdruk laupäeva õhtul tantsib diskol üksinda.
Sa kasarmu peldikut nii kurvalt küürid oma hambaharjaga.

Ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma surmaga,
oh, ema, kui sa vaid näeksid pojast mees on sul sirgumas.

Sina samblikutes roomad, kiidad kõrgemal seisvat meest,
oma sõjaväekärjääri algad ikka orjusest.
Ja kui alandlik oled võid ühel päeval kamandada roodu ees.
Oh, miks küll ei kuula enam Singer Vingerit sa,
kes laulis et sa kodusõjas surma ei saa.
Selle peale raadiost juba uusi eurolaule jõudsid lindistada.
Minust ei saa iial ajateenija,
olen hullumeelne ja see ausalt muret tekitab,
et lapseks vist jään ja meheks ei sirgugi iial ma.

Ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma surmaga,
oh, ema, kui sa vaid näeksid pojast mees on sul sirgumas.

Poisid! Rahva kaitsejad!! Sõrve sääre tipust Narvani on meie maa!
Veel võib vabalt hingata, ka Hiina müürini võib Eesti piirid lükata. 

Ja siis Põhjatähe all me võime vabadusse uskuda.
Kuid meheks iial sa ei saa kui pole olnud ajateenija!
La - la - la
Ja pärast kõike seda sinu juurde tulen ja jään.
La - la - la 
Ja su juurde ma saabun läbi tule ja jää.



Alatud valed

Ma ei jaksa sinu juttu kuulata,
ma ei saa sind uskuda.
Sest sa ei ole maganud Madonnaga
ja sa ära valeta.

Sa... sa üritad mind paljaks röövida
ja mind hävitada.
Ma... ma viimast korda sulle soovitan
tõuse siit ja tõmba minema.

Sest su alatud valed sind veel meheks ei tee.
Sa näed välja nii hale, kuid minu südant ei liiguta see.

Sinu hinge näen läbi ja sinna parata ei saa,
et su pärast on häbi silmakirjalik eneseimetleja.
Sinu hinge näen läbi ja sinna parata ei saa,
et sul pärast on häbi silmakirjalik eneseimetleja.

Võid võidelda, karjuda,
selle mängu sa kaotad.
Võid varjuda või harjuda.
Võid võidelda, karjuda,
selle mängu sa kaotad.
Võid kukkuda ja hukkuda.

Sinu hinge näen läbi ja sinna parata ei saa,
et su pärast on häbi silmakirjalik eneseimetleja.
Sinu hinge näen läbi ja sinna parata ei saa,
et sul pärast on häbi silmakirjalik eneseimetleja.



Alcohol

Maailmas kõigil on keegi
ma vajan kedagi ka.
Keegi, kes mind hoiaks nii päeval kui ööl.
Tahan olla armund
nagu sinusse ma.
Kes teeks mu unistused küll tõeks?

Aga kui ma silmad sulen - näen sind ma (näen sind)
aga kui ei näe, mis siis küll saab (siis küll saab)

Ref:
Ma vajan midagi
ma ihkan kedagi
kes hoiaks mind nii päeval kui ka ööl.
Ma vajan midagi
ma ihkan kedagi
kes hoiaks mind nii päeval kui ka ööl.

Ärkan hommikul üksi
panen käed näole ma.
Jälle silmad märjaks olen nutnud ma.
Mida unes küll nägin?
Kas olid see küll sa?
Taas alkohol viib mõistuse mult ta

Aga kui ma silmad sulen - näen sind ma (näen sind)
aga kui ei näe mis siis küll saab (siis küll saab)

Ref



Algeri räpp

Nüüd räägin teile oma suvest põnevast ja vahvast,
seiklustest ja juhtumistest, lahedatest rahvast.
Kellega ja kus ja miks ja millal tegi mida,
Rando pane-pane-pane käes on sinu rida.

Kas tõesti ometi nüüd viimaks kuulda saame lugu,
mida oodand juba mitu aastat inimsugu.
Peske puhtaks limusiin ja tooge kaviaari,
tervitage meie giga-mega superstaari.

Nüüd kohe kuuleme me, kes te nõidustest on põhk
ja kes suve jooksul moonutatud konnaks.
Ehk lendame me taevasse kõik varsti nagu õhk
või palume me õpetaja posida Madonnaks.



Alkeemik

Nõidade tarkust õppis, jõi kaarna verd.
Endale tõotas, et kord 
taltsutab tormist merd,
taltsutab tormist merd.

Öösiti uitas ringi, kaaslaseks kuu
ja veidraid ussisõnu pomises tema suu,
kuri kuu, meeletu.

Bridge:
Mida kõike su pärast ma teen,
põrgukatlas kui aeglaselt keen.
Ohkas ta sest, et sinul ju on keegi muu,
tema kaaslaseks vaid kuri kuu.

Ref:
Kuigi ta teab, et kui sind neab,
needuse endale toob.
Kuigi ta teab, et kui sind neab,
halvasti on tema lood.

Enne kui hommik koitis ja lõppes öö,
taipas, et see ei aita, nurjunud on ta töö.
Algas päev, lõppes öö.

Rauast kulda ju teha võin ma,
armu vihaga ei asenda.
Ohkas ta, sest et sinul ju on keegi muu,
tema kaaslaseks vaid kuri kuu.

Ref

Nõidade tarkust õppis, jõi kaarna verd.
Endale tõotas, et kord 
taltsutab tormist merd,
taltsutab tormist merd.

Bridge

Ref



Armasta mind aeglaselt

Ei!
Täna kiirustada pole vaja meil,
aega on ju terve öö.
Mähib vaikusesse minu maja,
on kuulda vaid, kuis sinu süda lööb.

See pole ulm, see pole meelepett,
Kui mulle kõrva sosistad, et
armasta mind aeglaselt,
sest täna kiiret meil ei ole,
homne päev niipea ei tule.
Armasta mind aeglaselt,
kui nii sa teed, siis luban ma,
et ükski hetk ei lähe kaduma.

Kuu,
on kui kunstnik, hullumeelne, 
sest, et varje salapäraseid ta maalib sinu ihule.
See on paik, kus tormieelne
kui ei karda ma ja midagi ei kahetse.

Ref

Veel enne, kui meid hommik kätte saab,
Veel enne, kui valgus meid puudutab.
Veel enne, kui kõik lõppeb
sinu vastu surun end 
ja lõpmatuna näib see lend.

Siis armasta mind aeglaselt,
sest täna kiiret meil ei ole,
homne päev niipea ei tule.

Ref



Armastuse ABC

Armastuse ABC sai ammu läbi loetud. 
Südametemurmisklubi presidendiks sain. 
Ütle, miks nüüd nukralt plaadimasinale toetud,
mündi eest sa ostad teiste kalleid unelmaid. 

Iseenda eest ei põgeneda eales saa,
saatus leiab sinu üles alati. 
Plaadimasinasse lased mündi kolksuga.
Ootad, aga tantsule keegi sind ei vii. 

Süütad sigareti, klaasi lased täita uuesti,
kas see hirmus õhtu lõppeb kunagi. 

Ref:
Las plaadimasin loobib hitte taevasse,
las rahvas tantsib nõrkemiseni. 
On paljudele elus antud käia see tee, 
mis tegelikult kuhugi ei vii. 

Sina arvad, et sa oled ainus maailmas, 
südametemurdmisklubi laiali on ammu läinud. 
Äraleierdatud singel plaadimasinas 
tunneb sind, sest tema palju hullemat veel näinud. 

Süütad sigareti sigareti järel uuesti. 
Kas ükskord kõik see jõuab sinuni? 

Ref



Arm on hukatus

Armastus, see kaunis viirastus
kõik temast räägivad, kuid vähesed
ta silmi näinud.

Miks siis nad nüüd kohut mõistavad
ja igaüks neist väidab, 
et on sama rada käinud.

Taevas teab, miks karistama peab
see elu neid nii rängalt, 
kes on leidnud armatuse.

Lootus kaob, päev juba öösse vaob
ja endaga toob kaasa
julma põrgupimeduse.

See südant kõrvetab ja olla nii ei saa,
et pole pääsu meil maailma eest.
See rebib minu hinge seest
ja kui vaid saaks sind 
kordki puutuda, siis võiksin surra.

See hulluseni viib, nüüd tean kõik ongi nii.
ja pole pääsu meil maailma eest.
See rebib minu hinge seest
kui ainult saaks sind 
kordki puutuda veel, võiksin surra ma.



Arm on hukatus

Hinge tead, siin olla omapead
on ühtlasi nii rahustav,
kui samas kurb ja kõle.

Hinge tead, ta soovib sulle head
kuid miks siis igatsen ma tunnet,
mida tundnud pole eal?

See hulluseni viib ja tean, et pole nii,
kui ütlevad kõik - arm on hukatus.
Ta on kui ingli puudutus
ja enam lähemale taevale ei eales jõua.

Õhtueel on siiski nukker meel
mis sest, et inimesed minule 
kõik naeratavad.

Ikka veel jalg astub sellel teel,
mis sinu poole lookleb mööda
kivist võõrast rada.

See hulluseni viib ja tean, et pole nii,
kui ütlevad kõik - arm on hukatus.
Ta on kui ingli puudutus
ja enam lähemale taevale ei eales jõua.




Armudes üksindusse

Kuivand roosiõied taas
lebavad mu vaasi kõrval maas.
Tunnen, et üksi olen taas.

Läksin peole koos sinuga
mõtlesin, et jääd koos minuga.
Tunnen, et üksi olen taas.

Elu seadused, igasugu teadused
need sind tagasi ei too,
No mis mul nüüd üle jääb
kui sust puhtaks pesta käed
Nii jälle ennast purju joon

Ref:
Tunnen, et üksi olen ma
tunnen, et sinuta ei saa
tunnen, et üksi olen ma.
Tunnen, et üksi olen ma
tunnen, et sinuta ei saa
tunnen, et üksindusse, üksindusse jälle armun ma. 

Ja me huuled enam ei kohtu
kuid siin ilmas selleks pole rohtu.
Ükski saatana inimhing
pole jätnud üksi mind, kuisina jaa...

Elu seadused, igasugu teadused
need sind tagasi ei too,
No mis mul nüüd üle jääb
kui sust puhtaks pesta käed
Nii jälle ennast purju joon

Ref

Ei tea kuidas nii üksi võib olla hing
ja mis on selle kõige hind. 
Tean, kui iial, iial poleks näinudki ma sind
okastes roosioksad veriseks ei oleks peksnud mind, mind

Ref


Asju hullemaid on veel

Asju hullemaid on veel.
Mõni mees või kaks mu teel.
Jah, ma tean, maailma ees 
olen rämps, kel terav keel.
Neil on õigus, selge see.
Kelle asi, mis ma teen!

Flirt ei ole mulle vaev,
poistest üle käib mu naer.
Ajab hulluks liibuv tants,
loodavad et neil on ðanss.
Mis see loeb, et veri keeb,
seda eales ma ei tee!

Igal õhtul võiksin ma
seda õiget oodata.
Oma elu raisata
ja lõpuks taibata,
et see unistuseks jääb.

Tean, et haiget teile teen,
kiusupärast pole see.
Aga ma ei valeta, 
usu mind, võin nutta ka 
kurba saatust sinu ees.
Võiksin kurta, silmad vees.
Seda eales ma ei tee!



Baarman teab

Mõnel on autod ja mõnel on majad,
mõnel on kaunid ja käimata rajad.
Minule ei ole seda vaja - olen elupõletaja.

Mõnel on lapsed ja mõnel on raha
ja vahel on neil hea, kuid tihtipeale paha.
Minule ei ole seda vaja - olen elupõletaja.

Ref:
Purunenud unelmate baaris,
löön aega surnuks ma.
Baarmen vala veidi veel ja
palun räägi, räägi minuga. 
Täna öösel ma üksi pole,
minusuguseid palju on veel.
Siis kui väljas on pime ja kole,
sinu baaris me kohtume.

Mõnel on hea meel, kui mõni meist murdub,
elu veab viltu ja nägu on tursun'd.
Minule ei ole seda praegu vaja - olen elupõletaja.

Keegi on öelnud: "Kõik teed viivad Rooma."
Baar tehti lahti ja me hakkame jooma,
Minule on seda praegu vaja - olen elupõletaja.

Ref



Ballaad Jimmyst

Elas kord üks poiss, kes juba lapsest peale teadis,
et just tema elus suurelt läbi lööb.
Isa unelaule laulis, ema teki peale seadis,
suudlustega soovis veel head ööd.
Hommikul kui ärkas üles, ütles vanematele:
"Te peate sellega nüüd harjuma,
tänasest võib terve maailm mind vaid Jimmyks kutsuda!"

Siis kui Jimmy kooli läks, siis pahandused algasid - 
ta kakles kõigi spordipoistega.
Peldikus kui suitsetas, 
siis seinalegi joonistas ta ringi ja selle sisse A.
Kui teised õhtul kogunesid palliplatsile,
siis Jimmy irvitas vaid shalalalalaa
ja ütles: "Kuradile käigu kõik, sest elu mõte on anarhia!"

Ref:
Alla ei anna ma, kõik teed on mul valla, shalalalalaa.
Alla ei anna ma, kõik teed on mul valla.

Jimmy parim sõber tollel ajal olin mina
ja me hakkasime bändi tegema.
Teraviljakombinaadist sponsorkorras trummid saime,
tundus asi hakkab liikuma.
Kui teised läksid diskole, siis meie segast panime shalalalalalalaa
Nii sündis rockibänd, mis pidi vallutama terve maailma.

Kui lõppes keska, bassimees läks ülikooli edasi
ja trummar armus ära vist.
Ja tundus Jimmyle, et asja ei saa minustki,
sest ma ei olnud hingelt anarhist.
Kui teiste elu rööbastesse kolksatas,
siis Jimmy ainult irvitas shalalalalalalalaa
ja ihuüksinda purjus peaga jäi prooviruumi rokkima.

Ref

Jimmy ainus sõber tollel ajal olin mina
ja me hakkasime bändi tegema.
Nii sündis rockibänd, mis oleks pidand vallutama maailma.



Carmen

Sa näed välja nagu
kurvasilmne mersu,
mis on teinud avarii. 
Sindki reedab miski,
klaasis loksub viski,
silmavärv on laiali. 

Sinus on see, mida teistes pole avastanud ma veel.

Sinu voodist läbi käind
mehi on vist tuhandeid.
Siiski leidmata on see,
kes sind mõista suudab,
kes su elu muudab,
kes su õnnelikuks teeb.

Sinus on see, mis tõukab mind kuristiku äärele.

Ref:
Carmen tantsib klubides,
Carmen hängib pubides,
mulle tutvustas end ta:
"Olen Carmen seitseteist
ilus paar võiks saada meist
kuid mind iial sa ei saa
mis parata."

Sinu jaoks on tühised
printsid ja ka kerjused,
kes sust teinud jumala. 
Jalge alla trambid nad,
järjekorda asetad,
kes on järgmine see õnnelik,
kelle südame sa purustad.

Ref:
Carmen tantsib klubides,
Carmen hängib pubides,
Carmen meeletu on siin.
Taevani kui pidu käib,
korraks õnnelik ta näib.
Koju vaarub ta kell viis
ja mis siis.



Charleen

Minu ðokolaadisüda sulas sinu suudlustes
sinu pehme ihu viis mu viimse mõistuse.
Kuskil kõlas muusika ja siis
see kaugele kaugele ära minu viis. 

Ref
Ma pole tundnud kunagi puudust mitte millestki
ma olen saanud, beibe, kõike mida vajan ma.
Kuid ma tunnen, et ma jälle keen
no mida kuradit ma ilma sinuta teen.
Vajan sind ma nii Charleen Charleen

Sa sündisid kui ime minule
sinusugust olin oodand kogu elutee.
Sind nägin baaripukil istumas
ja hämar valgus sinu nägu silitas.

Sa võiksid olla minu oma veel
ma vajan sind sel raskel eluteel.
Miks läksid sa ja jätsid mind sa nii
Nüüd und ei tule mul Charleen Charleen.

Ref:

Su mustad juuksed silmi põletasid
ma sinu nime käele tätoveerisin.
Miks läksid sa ja jätsin minu nii
mu unelmate naine sa Charleen

Ref



Conjure

Ma pole mingi õudne friik,
mind lihtsalt võlund deemonite riik.
Ma seda tahan uurida
ja siis uuuuuuu conjuurida.

Mind lummanud on palvekeed,
müsteerium, mil nimeks tzeed.
Pean sinna sisse ennast puurima
ja siis uuuuu conjuurima.

Mu vanaema seletas,
et ühe peika endal ära peletas.
Ta püüdis hingedega suhelda
ja õige pisut conjuurida.

See mees võiks ellu ärgata,
ei tea kas peaksin teda paluma
või hoopis tükkis suudlema
ja siis uuuuuu conjuurima.

Kas te üldse taipate,
et mäng ei ole see.
Ükski võlujõud ei raisku läe
kui koos conjuurime.

Ref:
Tuli ja vesi ja õhk ja maa,
käes ongi aeg conjuurida.
Elu viib edasi maagia,
käes ongi aeg conjuurida.



Ei kommentaari

Ütle mulle, mis su nimi on?
Ei kommentaari. 
Ütle, kas su jutus muna on? 
Ei kommentaari.
Ütle, kelle asja ajad siin,
ma seda väga teada tahaksin. 

Ütle, kas sa teed ka rasket tööd? 
Ei kommentaari.
Kelle kätt sa lakud, kelle leiba sööd? 
Ei kommentaari.
Ütle, kas sind uskuda ma saan,
kui minu keelt ei mõista ja must aru sa ei saa?


Ref: 
Ei kommentaari,
ei kommentaari.   
On ainus, mida oskad ütelda.
Ei kommentaari,
ei kommentaari.
Las teised kommentaarivad.

Kui küsitakse, miks siis punastad ja higistad?
Ei kommentaari.
Miks keerad selja, silmad kinni pigistad?
Ei kommentaari.
Ütle, kas sind usaldada saan,
kui minu keelt ei mõista ja must aru sa ei saa?

Ref


Ebaõiglane

See, mis meie vahel oli, seda tegelikult polnud.
Tuhat tunnistajat väidavad, et olin mujal olnud.
Minu vastu parem ära sõda alusta, 
sest sa kaotad ilma halastuseta.

Ref:
Sa ju ei taha, et sulle tehtakse seda mida teistele sa teed,
see maailm tundub niigi liiga ebaõiglane.
Jäid rongist maha, auto pritsis sinu mantli täis
ja terav valu sinustki sel hetkel läbi käis.

Ma ei hakka sulle seda parem üldse seletama,
muidu peaksin kogu tõe ma justkui kokku valetama.
Tuhat võõrast, kurja hinge elab minu sees
ja ainus vabandus on see, et olen lihtsalt mees.

Ref:
Aga ma ei taha, et mulle tehtaks seda mida teistele ma teen
see maailm tundub niigi liiga ebaõiglane.
Jäin rongist maha, auto pritsis minu mantli täis
ja terav valu minustki sel hetkel läbi käis.



Ford

Mu esimene auto oli Escort,
ta elas sama elu minuga. 
Kui minu püksipõlved olid puruks kulunud,
tema plekki rooste hävitas. 

Ööd olid kuumad aknad lahti,
me mööda linna sõitsime. 
Ei olnud koidikuni koju minna mahti,
nii me kihutasime vastu päiksetõusule. 

Ref:
Siiralt uskusime siis see aeg ei lõppegi. 
Kuhu tee meid eales viib, me tuleme veel tagasi. 
Tuleb meelde jälle kõik, ma ohkan oli kord. 
Oli kiirust liiga palju, oli politsei ja oli vana Ford. 

Üks esituli oli läbi 
ja tagaiste rebenend. 
Mind tegi relvituks su naeratus ja siis 
sa riietasid lahti end. 

Ref



Freddy, mu arm

Freddy, mu arm. Tea, sinust puudust tunnen ma.
Sind igatsen ma!
Freddy, mu arm. Meenuta mind seal kaugel sa.
Meenuta sa!
Kirja kui saan, paremaks päev muutub sellest.
Kingi kui saan ma, tundub hing palju hellem.
Kellel on veel kaðmiirist sviiter?
Oh, kellel, Freddy, mu arm!

Freddy, mu arm! Freddy, mu arm! Freddy, mu arm!

Freddy, kas tead? Kui viibid kaugel, kurb on meel.
Kurvaks läeb meel.
Kingitus hea, mille sult saan mind rõõmsaks teeb.
Rõõmsaks teeb!
Lakknahast saapad, mis sult sain, löövad pahviks.
Ema kui näeks mind kandmas neid, õhku ahmiks!
Kui ma veel saaks jaki, mis nendega klapiks.
Freddy, mu arm.
Freddy, mu arm! Freddy, mu arm! Freddy, mu arm!

Kui loen ma sinu kirju nii tundevärinal.
Read vigadest on kirjud, kuid kallis, minul ka.
Su kingid on galantsed ja sõrmus elegantne
ning maksis ainult kakskend – 
vähe kooner ja mis sest!

Freddy, kas tead. Ju embuses hoiad sa kord mind.
Seljas mul vaid kingitud pits, mis hurmab sind.
Kinni jääb hing, kui äkki ilmud mu ette.
Ja meist saab paar ning süda õnnest mul peksleb!
Dollareid taas mu ees on maas, kui konfette!
Freddy, mu arm.
Freddy, mu arm! Freddy, mu arm! Freddy, mu arm!
Freddy, mu arm.



Haige maailm

Vaateaken väärib prügikasti võitelliskivi,
ilged näevad välja homod aknalaua peal.
Tahtsin minna baari, kuid seal ukse peal on kiri
teretulnud friigid on vaid seal.

Internetist keegi sinu nägu ju ei näe,
ellu viid kõik oma seksuaalfantaasiad.
Andsid saatanale sõrme, võttis terve käe,
millepärast mind sa süüdistad.

Ref:
Sinu maailm on haige - seda ise sa ei tea,
sinu maailm on haige - kuradima haige.
Sinu maailm on haige - seda ise sa ei tea,
sinu maailm on haige - haige!

See, mis sind ei huvita näib sulle saast ja sitt,
katseklaasilapsest kasvan'd mõttehiiglane.
Laenata võin sulle relva ja ka padrunit,
lase ennast maha, tee see teene endale.

Ref



Hall maailm

Ausõna olen olnud mõned päevad üleval
ja vahtind sahisevat telekat.
Ma olen harjund sellega, mis välja teenitud,
kuid ootan siiski enamat.
Ma olen näinud värve, mida keegi teine
selles ilmas näha kunagi ei saa.
Olen värvipime sellepärast julgengi ma vaadata.

Ref:
Sinu halli maailma,
kuhu sattusin kord ma.
Enam välja siit ei oska tulla ega taha,
sellepärast olengi siin ma.

Ausõna olen tundnud, et ma olen suremas
miskipärast see ei üllata.
Ma olen teinud patte, mida keegi teine
parem ärgu hakakugi proovima.
Ma olen tantsind tangot pimedas Pariisis,
olen draakoniga püüdnud võidelda.
Siis hommik pillub kiiri
une lõppedes ma leian ennast taas.

Sinu hallis maailmas,
kuhu eksisin kord ma.
Enam välja siit ei oska tulla ega taha.
Sellepärast olengi siin ma hallis maailmas.

Ausõna olen olnud mõned päevad üleval 
ja miskipärast see ei üllata.
Ma olen teinud patte, mida keegi teine
Parem ärgu hakakugi proovima.
Ma olen näinud värve,mida keegi teine
selles ilmas kunagi ei näha saa.
Olen värvipime, sellepärast julgengi
ma vaadata sinu halli maailma,
kuhu sattusin kord ma.
Enam välja siit ei oska tulla ega taha,
sellepärast olengi siin ma.



Head uudised

Hommikul kui ärkan vara ja veel sinule
ma pole jõudnud öelda "tere".
Avan krabiseva ajalehe kohvi kõrvale,
see tarretama paneb vere.
15 inimest on surma saanud, 
selle lõigu kõrvale on koomiks joonistatud.
Eilsed langenud on täna maha maetud,
vähe sellest nad on juba unustatud.

Ref:
Häid uudiseid ei ole olemas,
siin ilmas on vaid sõnad,
millest hästi ei saa aru.
Häid uudiseid ei ole olemas,
vaid hullemaks on varu.

Päeval autoraadiost diktor teatab,
et on me planeedile veel antud mõni aasta.
Hiinlased on ära hinganud me õhu
ja inimesed upuvad kõik saasta.
Uudissaate lõpetuseks teatas tema,
et on terroristid varastand uraani.
Siis veel rääkis lähenevast halvast ilmast
ja nüüd muusikat, kuid enne veel reklaami.

Ref

Õhtul telekasse puurin pilgu, sest seal näitab
Mehhikot kus värisenud maa.
Mingit lohutust ei ole selles ilmas
ja ka põgeneda ära siit ei saa.

Ref



Head ööd

Kell kolmveerand kolm, und veel ei saa.
Küünla ma süütan põlema sulle mõeldes.
Taas ööliblikas mu aknale end
surub kui oleks viimne lend, mis tal ees.

Nagu temagi ihkan minagi tule poole 
ja ei karda ma tiibu kõrvetada.

Ref:
Soovin sulle ma head ööd,
soovin sulle ma head ööd, 
kus iganes viibid ka sa.
Tunnen, kuidas hetkeks tardud. 
Soovin sulle ma head ööd, 
soovin sulle ma head ööd,
kus iganes viibid ka sa.
Tean, et püüad kinni selle sosina.

Küünla kustutan ja nii pimedaks jääb,
ei värele enam tema leek, sul minna lasen. 
Ööliblikas võib nii jätkata teed, 
neid aknaid on veel, kus tuli on, kuid kas ta teab. 

Vahel pimedus palju valgem veel kui valgus, 
vahel vaikimine sõnast võimsam. 



Hoia mind

Armastus on külm ja kaunis
nagu suvel, mil kohtusime,
mulle silma vaatasid.

Uskusid, et täna
meiega siin juhtub ime,
mind siit igavikku viib.

Kuumas suveõhtus
nagu muinasjutus
võtad kinni sa mu käest ja sosistad...

Ref:
Hoia mind, hoia mind,
ära lase mul kukkuda.
Sinu järgi lendan igavikku,
üle mere üle kuristiku.
Hoia mind, hoia mind,
ära lase mul kukkuda.
Sinu järgi lendan igavikku ma.

Iga kella löök teeb valu,
iga tund on aasta sinuta.
Maailm tundub mustana.

Teemanteid ja kulda sa tead
ei saa ma sulle kinkida.
Tean vaid seda et sind vajan ma.

Kuumas suveõhtus
nagu muinasjutus
võtad kinni sa mu käest ja sosistad...

Ref



Ilukoolist välja kukkunud

Su lugu on nii kurb,
sest teismeliste murd,
su peale lootis kogu kodukant.
Nüüd tulevik näib tume,
karjääril puudub jume.
Kas võidund kittel ongi kogu palk?

Ilukool otsas, ei koida koolilõpupäev.
Ilukool otsas, poolaasta eksam ära jääb.
Võinuks asja võtta hoolega,
kuid sul ðampoon läks maha
ja kosmeetik ninajoonega lõi rullid selja taha!

Rutates nutad – elukool võtnud elujõu!
Tõesta end, pruta, unelmaist sul on saanud õud.
Sest sul diplom õnnest puudu,
mille välja annab riik. 
Ootab sind keskkool taas kui umbne konnatiik!

Ilukool otsas, 
jõlgud sa ümber nurgapoe.
Ilukool otsas,
paber on see, mis elus loeb!
Ehkki nõukas näida üritad
ja vältida võid vigu.
Su klient su peale sülitab,
kui pole sa just libu!

Unusta ära!
Sai sinust juuksur üheks ööks. 
Tõuse ja sära!
Pole sind loodud selleks tööks!
Võivad juuksed olla lokkis,
nägu loppis, aga tea! – 
Keskkoolist ingli soosik poppi ei tee eal!



Imelikud soovid

Kaitse mind, hoia mind,
päästa mind, säästa mind,
löö mind, piina mind,
ära iial jäta mind.
Võta mind, suudle mind,
usu mind, sunni mind,
joo mind, poo mind,
sest nii väga tahan sind.

Ref:
Su soovid on nii imelikud,
see mind haigeks teeb.
Miks oma elu nii sa rikud,
ma tean, et need.
Su soovid on nii imelikud,
see mind haigeks teeb.
Miks oma elu nii sa rikud.
Sa mõtle veidi enne
kui sa midagi teed.

Puutu mind, pane mind,
armasta ja vihka mind,
vaata mind, kuula mind
kui vaid tahad tapa mind.
Laku mind, lõhu mind,
silita ja kraabi mind,
piina mind, löö mind,
nii kui nii ma tahan sind.



Imelised muutused

C CC CCC
A AA A minoor
F FF FFF
G GG G seitse

C CC CCC
A AA A minoor
F FF FFF
G GG G seitse

Niipea, kui ma avan raadio,
siis mu hing saab sisse tantsuhoo!
Tundub, leidnud olen õige loo,
viis on võõras, kuid jääb meelde too.

Kui õnn mu närve närib,
tekib külmavärin,
mis toob meelde tolle öö,
mil esmakordselt armund olin.

Kõik äkki muutub, sest südant puutub
too tuttav viis, mis alati uus
ning kõlab siis su nimi mu suus.
Ma palun: viiv veel viibi siin,
pöördu tagasi! 
Ning ära lahku siit 
sa kuuldes kurba viit.
Sest ainult Top Ten` i loos,
kui tookord siis
me olla saime koos!

Uuoo, mu kallis, oh yeah!

C CC CCC
A AA AAA
F FF FFF
G GG G seitse

C CC CCC
A AA AAA
F FF FFF
G GG G seitse

Igal õhtul ootan raadio ees,
et sa taas mu juurde leiaks tee.
Nukraks jäin, kui teiste omaks said.
Lauldes neelan pisaraid.
Igas bassikäigus on su eksi käigud,
aga igas trummilöögis 
hing mul kaasa nutta röögib! 

Oo, see südant puutus.
Oo, kõik äkki muutus.



Inetu

Sa sündisid slummis, kus haises ja pori
su saabastes lirtsus kui kümnene olid. 
Sa põgeneda püüdsid elu eest,

Su isa sind peksis ja ema ei hoolind,
ei huvitand raamat ei läinud sa kooli,
vaid lugu olid kuulnud õigest teest. 

Kui täitusid 13 sa koju ei tulnud,
see öö oli külm ja sõpru sul polnud. 
Kurku tõusis nutt
kui meenus sulle vana muinasjutt. 

Ref:
Inetust pardipojast saab ükskord 
luikede järve uus valitsejanna, 
inetu pardipoeg on sinna teel.
Vesiroosidest voodile heidab 
luikede järve uus kuninganna 
ja teilegi kord võib andeks anda veel. 

Iga jumala löök tegi sinule valu, 
sa siiski ei kurtnud ja armu ei palunud.
Ju siis olema peab nii. 

Me saatuse vastu seista ei suuda, 
mis meile on antud seda ei muuda
ja sinna slummi haisvasse ei naase tagasi. 

Ref



Ingli puudutus

Lööb kirikukell ja mu juustele langend on lumi.
Kõik ümber on pime, vaid tähed mul näitavad teed.
Aeg andeks on anda ja unustada kõik, mis kuri
ja lõpuni käia kõik pooleli olevad teed
(su juurde ma tulen kord veel)

Ma kalmistul süütasin küünla ja ootasin kaua.
Mul tundus, et tulid ja käest võtsid kinni sa mul.
Ma seisin seal tunde ja lõpuks jätsin su haua.
See uni ei lõppegi ärgates hommikul.

Ref:
Kui külmus poeb hinge, su varjust saan tuld.
Sa ilmud kui ingel, sa särad kui kuld.
Hetk õrnalt mind puutud ja lähedki taas.
Kui unenäoks muutud, ei suuda ma iialgi ärgata.

Lõi kirikukell tol öösel ja mets vastu kajas.
Ma aastast aastasse tulen ja sind ikka näen.
Ma elan siin ruumis ja tean, et sa hõljud ajas
ja ingli puudutus alati meelde mul jääb.



Isa ütles

Isa ütles mulle: "Poeg, kas tead,
et ka sinust kord mees saama peab.
Ära pead sa tulevikus toitma oma pere,
töötad, kehast higistama välja oma viimse vere."

Isa ütles mulle :"Poega sa vastu,
teiste kodanikega sa ühte sammu astu.
Kanna valget särki ja ülikonda,
ainult nii saad kuuluda sa meie ühiskonda."

Ma ei hakka sulle seda üldse tõestama,
niikuinii sa minust kunagi aru ei saa.

Ref:
Ma ei taha olla sinu ühiskonna liige.
Te pange raudu mu käed ja
mind siit vangi viige.
Ma ei taha olla sinu ühiskonna liige.
Te pange raudu mu käed ja
mind siit vangi viige.
Ma pole ühiskonna liige

Jäta maha bänd ja tööle mine,
oma tegudega määrida võid perekonna nime.
Keegi sellest sittagi kasu ei saa,
võiksid tegeleda millegi asjalikuga.

Ref



Just nagu mustlased

Kõik, mida sulle räägitud on minust, ju ei pruugi olla laim. 
Siia ilma sündisin, ma silmad avasin ja hetkest haiget sain.

Ma ei varja seda ma ei kahetse,
ma ei varja seda ma ei kahetse.

Elu kulgeb rännates, nüüd olen näinud palju kaugeid maid. 
Mul ei ole kodumaad, see siiski silma ei too pisaraid.

Ma ei varja seda ma ei kahetse,
ma ei varja seda ma ei kahetse.

Ref:
Ja pidu kestab koiduni,
veel leidub puid me lõkkesse.
Just nagu vargad, kerjused me oleme.
Just nagu mustlased.

Ikka lähen otse, ma ei ole püüdnud leida kergeid teid.
Palju selja taha jätnud õnnetuid ja murtuid südameid.

Ja ma ei varja seda ma ei kahetse,
ma ei varja seda ma ei kahetse.

Ref



Just reedeti

Keskpäeval voodist püsti ajan end ma suure vaevaga 
ja keha karjub: "Olen väsinud, mul lase magada!"
Silmad maas ma ütlen: "Sorry, aga taas pean minema."

Tasku põhjas on üks võti, mis ei ava ühtki ust.
Iseenesega püüan, kuid ei leia lepitust.
Hambad ristis sunnin ennast oma rada jätkama.

Ref:
Olgu sinine see esmaspäev ja tume teisipäev, 
kolletagu nagu sügis see kole kolmapäev.
Neljapäev see haiseb kala järgi, ja teadagi, 
head asjad juhtuvad just reedeti.

Need maailmad kus elasime, olid hetkeks ühised, 
ka väga suured mured tundusid tol ajal tühised.
Nüüd pikisilmi ootan aega millal kohtume me taas.

Ref



Juulikuu lumi

Kõik ei ole kõrb, mis paneb kurgu kuivama.
Neetud külmus veel ei pruugi olla Antarktika.
Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab ei ole ju veel kuld.
Ma ei hüüa sinu nime, sest ma kardan tuld.

Kõik ei ole teras, mis südamesse haava lööb.
Kõik ei ole ajuvähk, mis mõistuse mult sööb.
Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab pole ju veel kuld.
Ma ei hüüa sinu nime sest, ma kardan tuld.

Ref:
Juulikuus lumi on maas,minu jaoks see pole ime.
Seisad paljajalu rannas, oled kaunis oled kummaline.
Tean, et aasta veel ja sinust ilma jään ma niikuinii.
Pimeduses kuulen häält, mis sosistab - hüvasti.

Ainus pole joodud vein, mis hommikul sul valutama paneb pea.
Iga naise puudutus ei saagi olla ühtemoodi hea.
Iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale.
Ainus, mida ma tean sind kunagi ei saanud päris endale.

Ref



Jää

Su akna all seisin ma hommikuni,
vihm kustutas viimase sigareti.
Kuskil saksofon mängis üht kurba viit,
teadsin koidikul ära pean minema siit.

Tühjad tänavad püüdsid mind lohutada,
tol öösel ei võidelnd ma kurbusega.
Peas ringi mul rändasid küsimused,
kes varastas ära kõik vastused.

Su maailmast püüdsin ma põgeneda,
sind iga päev tahtsin ma unustada.
Su akna all peatun ja vangutan pead,
oled ainus, kes kõiki neid vastuseid teab.

Kes saaks peatada aja?
Miks on armastust vaja?
Miks hinge jääb haav, kui sind minemas näen?

Ja kes sulataks jää - su südamesoojust ma vajan.
Kes sulataks jää - su jälgi kui verekoer ajan.
Jää - ära iialgi lase must lahti.
Kuni küünal veel põleb, tuleb tuulte eest varjata tahti,
sest see sulatab jää…



Kaitseta

Keegi pole siia ilma sündind surema,
liivakella ajavoolu peatada ei saa.
Ütle, miks nii teed, kelle eest põgened?
Mulle mõistmatuks jääb see.

Keegi pole siia ilma sündind ootama,
armastust ei vaja ma, et selles pettuda.
Keda uskusin, kellest unistasin,
sellest ära pöördusin. 

Ref:
Sinu pilvede riik, tõotatud maa,
unede linn, kuhu peitusid sa,
sind enam ei suuda varjata.
Pilvede riik, tõotatud maa,
unede linn kuhu peitusid, peitusid sa.
Sind jätan üksinda ja nii kaitseta.

Keegi pole siia ilma sündind kaotama,
Väidad küll, et haiget enam kukkudes ei saa.
Valu unusta, kirjad põleta,
mälestused kustuta.

Ref



Kaktusviin

"Hullu Koera" trahteris,
kaktusviina pudelis on peidus mälestused. 
Häälest ära klaveril 
mängib ühesilmne vanamees. 
Ta laulab üht laulu, mis mulle 
on tuttav kui preeriatuul. 

Ref:
Kui kõik lahingud on peetud,
laibad sõjaväljalt veetud,
ellujääjad kogunevad siin. 
Kui ka vaibub sõjakära,
selle eest ei joosta ära.
Ravib meie haavu kaktusviin. 

Põlend püssirohuga,
langend sõbra verega
on määritud mu pocho. 
Lõbunaiste naeruga 
veel ei suuda harjuda, sest siis 
kui silmad ma pigistan kinni 
taas kangastub sõjatandri õud. 

Ref



Keegi tahab sind

Miks sa püüad mu pilku, miks mu järel sa käid.
Laua alt mind sa puutud, ise rahulik näid.
Miks sa haarad must kinni kui libe on tee,
mängid ohtlikut mängu, sulle nalja teeb see.

Miks sa helistad mulle kui sul kodus on mees,
kes sind iial ei peta, kes seisab su eest.
Mind voodi poole kutsud ja vastu ma ei saa,
sa ühtes tahad olla terve maailmaga...

Tasa sosistad kõrva, kinni jääb minu hing
kui kuulen su huultelt:
ma tahan sind
ma tahan sind

No miks sa hiilid mu unne, oled painaja,
juba nädalaid ei suuda õhtul uinuda.
Oma riietel tajun su lõhna ma,
tunnen alatasa, et mind keegi jälitab.

No miks sa helistad mulle kui sul kodus on mees,
kes sind iial ei peta, kes seisab su eest.
Mind voodi poole kutsud ja vastu ma ei saa,
sa ühtes tahad olla universumiga.

Tasa sosistad kõrva kinni jääb minu hing
kui kuulen su huultelt:
Ma tahan sind.
Ma tahan sind.
Ma tahan sind.
Nii väga tahan sind.
Tasa sosistad kõrva kinni jääb
minu hing kui kuulen su huultelt:
ma tahan sind.



Kehakeel

Liiga hästi kuulen,
mida sosistab su kehakeel.
Märjad on su huuled
ja ablas seitsmes meel.

Sa ei oota õrnust, ei vaja hellitust.
Tuled otse põrgust ja nõuad karistust.

Ref:
Sa käsed:"Löö mind, siis tead, mis on hea.
Käed raudu suru ja alanda veel.
Löö mind, sest enam ma vastu ei pea.
Su järgi kisendab mu kehakeel."

Kui ka lähed ära, ma ei rahune.
Väiksed verepiisad kuivand padjale.

Ref



Kes ei tööta, see ei söö

Prouad, preilid, kavalerid,
kaunitarid, ohvitserid.
Kooliplikad, koolipoisid,
rätsepad ja autojuhid.

Ärimehed, ametnikud,
madrused ja admiralid.
Kunstnikud ja luuletajad,
leemekulbi liigutajad.

Töö ei karda kedagi.
Uuu ei karda kedagi.

Ref:
Tööd ei karda me juhei!
Ametid on kõigil meil.
Seame sammud ühte ritta,
hakkame kõik homme pihta.
Tervitab mind jälle töö,
kes ei tööta, see ei söö.
Ülemustelt saame kiita.

Karjakud ja agronoomid,
kalurid ja postiljonid.
Seltsimehed, hevimehed,
töölised ja paaritajad.

Pillimehed, baaridaamid,
näitlejad ja advokaadid.
Doktorid ja kandidaadid,
saadikud ja diplomaadid.

Ref



Kes tegi seda

Kes tegi seda, kes tegi seda,
kes tegi seda, kes tegi seda.

Vaadake!
Ma pea võin anda, et see oli jah see oli
Johanna!!!

Ei ole teind ei ole näind.
Johanna, Johanna.
Ja vannun, et siin ei ole käind.
Johanna, Johanna.
See tundub kahtlasena
ja pole üldse kena
me eest neid asju varjata.

Ta tegi seda, ta tegi seda,
ta tegi seda, ta tegi seda.

Oodake!
Ma pea võin anda, et see oli jah see oli
Johanna!!!

Ei ole teind, ei ole näind.
Johanna, Johanna.
Ja vannub, et siin pole käind.
Johanna, Johanna.
Ta tundub selles süüdi
ja hing vist maha müüdi.
Me eest neid asju varjab ta.



Kes uskus?

Kes uskus võõrasse, kes tuli läbi öö.
Kes uskus põrgusse ja kaela pani vöö.
Kes uskus armastusse, mida osta saab.
Ma jäin imestades selle üle mõtlema.

Kes uskus jumalasse sai petta pool.
Kes õppida ei jõudnud, seda õpetas elukool.
Kes uskus vabadusse, see vangi jäi,
iialgi ei saa ta käia enam püstipäi.

Ref:
Tule, tule ja vii mind ära siit,
liiga palju olen pikki päevi näinud.
Tule, tule ja vii mind ära siit,
liiga pika tee ma olen maha käinud.

Kes sõprust usaldas, sai selga noa.
Kes teele minna tahtis, sai selleks loa.
Kes vajas inimesi, jäi üksinda,
ma jäin imestades selle üle mõtlema.

Ref

Hommik saabub ja kõik on nii endine...



Kiremõrvari päevik

See päev mis, kohe koidab,
miskit head ei too.
Kõik muutub aina hullemaks. 
Ma avan päeviku 
ja kirja panen loo, 
et õigesti mind mõistetaks. 
Ma tahtsin sulle ainult head. 

Kui hommik saabub,
hakkavad sind otsima 
su sõbrad ja su vanemad. 
Ja lõpuks leiab politsei
su kloostrivaremeist. 
Just sellest kohast, kuhu jätsin sinu lamama. 
Ei suutnud enam seda taluda,
nüüd paberile pean need sõnad laduma. 

Ref:
Ma ei ole selles süüdi, 
sind kartsin kaotada. 
Nii igavesti minu omaks saad. 
Ma ei ole selles süüdi,
palun mulle andesta.
Kui endale ei saa ma sind, 
siis teistega ei suutnud jagada. 

Mul pole plaanis põgeneda, 
ennast varjata. 
See, mis on tehtud, väärib karistust. 
Ja päevikusse kirjutan 
ma enda verega, 
et usuksite minu ülestunnistust. 
Ei suutnud enam seda taluda, 
nüüd igaveseks harjuma pean selle valuga. 

Ref



Klaustrofoobia

Küüntega nüüd ust taas kraabin, välja ma ei saa.
Hinge piinab, hinge matab klaustrofoobia.
Kes küll käskis siia tulla, vastust ma ei tea.
Sinu südamesse kinni jääda oli alguses nii hea.
 
Nagu ämblik ümber minu oma võrku kood.
Taevasse mind tõstad, maale tagasi siis tood.
Liigutad mind nööridest kui mingit marionetti.
Ööseks jätad uksed lahti ja minu paned ketti.

Ref:
Siis armasta või tapa mind, kuid ära jäta üksindusse.
Hirm on jääda vaikusesse, pimedusest sõltuvusse.
Kui mind juba siia tõid, siis ole minuga.
Armasta või tapa mind, kuid ära jäta siia piinlema.

Elus olen teinud head, kuid rohkem siiski paha.
Sildu olen põletand ja jätnud selja taha.
Purunes mu kivist süda kui mind puutusid sa.
Anna armu, anna aega, veel tahan elada.

Ref



Koera elu

Seitse aastat sinu järel jooksin, 
palju sinu raha raiskasin.
Ja ühel kuradima näitusel ma, 
sulle võitsin kullast medali.
Mind jätsid seisma siia vihma kätte, 
oota, mul on sulle üht-teist ütelda.

Ref:
Tšau beibe, tšau beibe, 
mul sinuga ei olnudki hea.
Tšau beibe, tšau beibe.

Mind enam iial kuuti sa ei topi, 
su uksematile ma zzzittusin.
Ma prügikastist leidsin paradiisi, 
kui kaelarihma läbi närisin.
Su külge kinni ma ei taha jääda, 
ma parem lähen jooksen minema ja saba liputan.

Ref



Kristallkülmas öös

Ma tean, et tuult ei oska püüda,
ma tean võib maailm muutuda.
Palju võib hing su nime hüüda,
näib tee su juurde lõputa.

Ref:
Käed taskus kõnnin siin kristallkülmas öös
ka sina tead, rändur ei peatu.
sest ta minema peab
Võib imedesse uskuda,
su kõrval kui kord ärkan ma.
Samu tähti näeme me,
sama õhku hingame.
Võib unelmasse uskuda,
su kõrval kui kord ärkan ma.
Läbi tule läbi vee leian su juurde tee.

Kaob öö ja jälje jätab maha,
öö kaob koos muinasjutuga.
Taas läen ja kõik jääb mu selja taha,
ma tean võib maailm muutuda.

Ref

Lase imel sündida, lase leida ennast üles.
Lase hingel lennata.
Lase imel sündida, las ma sulatan su üles.
Lase hingel rännata.



Kui kuningas nutab

Ohkad kohvitassi,
esmaspäeva hommik haiget teeb.
Kogu elu on sassis,
rong ei taha püsida rööbastel.
See väike tüdruk oli sinu tütar,
kes anti eile võõrale mehele.
Ta viidi ära kaugele maale
ja tema silmis vaid sina oled süüdlane.

Ref:
Ja kuningas nutab,
oma pisaraid ei peida ta.
Ja kuningas nutab,
kerjusena tahab elada.
Ja kuningas nutab,
vanu aegu tahab tagasi.
Oma kuningriigis üksinda
karistust peab kandma surmani.

Sa küsid endalt, kus on sinu poeg,
poeg nii julge ja tugev kui raud.
Ta lamab verisena lahinguväljal
ja lage taevas see ongi ta haud.

Ja sa pead oma kurbuse peitma,
kuningas peab tugev olema.
Kuid vahel siiski oma troonisaalist
kõik teenrid ajad sa minema.

Ref



Kummitused kummutil

Õhtul vaarun voodisse ma kuulivestiga, 
padja alla peidan relva hõbekuuliga. 
Akna ette tõmban raudse kardina,
silmad lahti püüan jälle uinuda, kuid ma ei saa...

Ref: 
On kummitused kummutil ja klaveri all, 
viirastused kõrgel laes ja põrandal. 
Võõrad hinged viivad teise maailma,
kummitustega ei suuda eal ma harjuda.

Lõpeta see asi, mida iganes teed. 
Kutsu tagasi need vaimud, tühista kõik needused.
Ööseks jätan majas tuled põlema,
kangeid unerohtusid neelan viinaga, kuid see ei aita...

Ref

Ööseks jätan majas tuled põlema,
silmad lahti püüan jälle uinuda.

Ref



Kuristik

Hoiatusest hoolimata püüan ikka minna edasi.
Üle laia viljapõllu, kuni jõuan kuristikuni.
Mingi tume deemon pole lasknud juba aastaid magada.
Tuuletõmbust vältida saab vaid kui uksed-aknad sulgeda.

Kurbust kisun enda peale nagu suletekki külmal ööl.
Mõtted kaugustesse lendavad ja laskuvad su kleidivööl.
Viljapõld ja paljas ihu, kuristiku serval seisan ma.
Kiusatusest loobuda ei suuda, lasen voolul vedada.

Ref:
Kas veel mäletad seda viljapõldu suve alguses?
Kas veel mäletad?
Kas mu jaoks on ruumi veel su südames?

Oma hinge sinu jalge ette mõtlematult laotasin.
Kõik see oli meelepete, taipasin kui silmad avasin.
Selleks hetkeks kuristiku servast üle astun'd olin ma.
Päeva lõpuks aga mind ei õpetanudki sa lendama.

Ref

Kui minnakse, siis üksinda ja tagasi ei vaadata.
Ja kuigi see suvine päev oli pikk,
kuristik ootab mind,
kuristik kutsub mind,
kuristik tahab mind,
kuristik kutsub mind.



Kuutamise laul

Ma veedan päevad
sulle näidates kuud,
kurba ja suurt, kurba ja suurt.
Ma veedan ööd
sulle näidates kuud,
mida siis muud. 
Mida siis muud.
Ja iga lollgi näeb,
et armund olen ma!
Ka ingel taevas jääb
mu kuud nii paljast vaatama.
Kuhu sa läed?
Kuhu ma läen?
End kuutama sean
nii üksinda. 
Nii üksinda.
Kord lõpeb see. 
Kord lõppeb see.
Et paljastan oma pee,
kui helistad sa! Kui helistan ma!

Ma võtan veidraid poose seni
kuni põskedest kaob veri!
Sulle näidates kuud.
Siin seisan ma.
Sulle näidates kuud nii salaja.
Nii salaja.
Üks päev veel näed!
Üks päev veel näen,
ma kuutad kui mees!
Su ukse ees. 
Mu ukse ees.
Ma koolis pidevalt sind jälgin.
Sinu järel lausa nälgin!
Kuud sul näitama pean ma.
Sellel ööl kumab kuu!



Kuutõbine

Ärkan jälle liiga hilja, seljas riided mul.
Väsimusest kurnatud ma olen hommikul.
Ikka veel on saapad jalas, mantel porine.
Kus eile öösel hulkusin ei mäleta, see hirmu teeb.

Kohvilauas neelan peoga antidepressante,
kui taas unes olen näinud valgeid elevante.
Elu pärast sinu suudlust pole endine. 
Ka sõbrad vangutavad pead ja ütlevad:

Ref:
Kuutõbine
ta pole enam see,
keda tundsime.
Hoidke eemale.
Kuutõbine.
Täiesti segane.
Ta pole enam see,
hoidke eemale.

Mind ei huvita, mida teised ütlevad,
sinu aknalaual pean ma saama tantsida.
Kui täiskuu kutsub mind, siis jälle kordub see,
mu igaöine palverännak, sest ma olen...

Kuutõbine,
ma pole enam see,
keda tundsite.
Hoidke eemale.
Kuutõbine,
täiesti segane.
Ma pole enam see,
hoidke eemale.
 


Kõik mis ei tapa

Keegi ei ole öelnud olema peab elu kerge, 
et varjud seljataha langevad vaid. 
Me tegin inimkatseid enda peal ja 
kõrvetada sain. 

Ma vihkasin ja armastasin kõiki sama jõuga 
ja käia võtsin ikka raskema tee. 
Ma tegin inimkatseid enda peal 
ja selgeks sai mul see. 

Ref:
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks 
ja edasi sind viib.
Sust jälle veidi parem inimene saab. 
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks 
ja sirutub su tiib 
ja jälle oled valmis lendama. 

Ma petsin, varastasin, valetasin, ahnitsesin,
ma läksin pagulusse iseenda eest. 
Ma tegin inimkatseid enda peal
ja lõpuks selgus see.

Olen elanud kaua selle päikese all,
teada saanud nii üht kui ka teist. 
Elu tuultes ja tormides
karastub igaüks meist. 

Ref



Külakoerad

Kes küll on see jube konn
võõras tiigis supleb ta?
Sa pea suu! Aeg on just sulgi suureks kasvada!
Issand küll! Halasta!
Tema oskab rääkida?
Konna küll enam ma eal ei hakka suudlema!

Ei daamidega käituta nii nagu külakoertega
ei vorstiga ei meelita, küll kord õpid sa.
Ei daamidega käituta nii nagu külakoertega
nad hammustavad valusalt kui neid silitad.

Sile raam kena daam, igas naises leidub head
poisiuss, ole kuss, muidu saad sa vastu pead.
Oo, mu arm, miks nii karm oled minu vastu sa?
Kui su kätte kord saan, küll siis sind veel õpetan.

Ei daamidega käituta nii nagu külakoertega
ei vorstiga ei meelita, küll kord õpid sa.
Ei daamidega käituta nii nagu külakoertega
nad hammustavad valusalt kui neid silitad.



Lasud

Lasud lasteaiahoovil,
püssirohu hais.
Lasud lasteaiahoovil, 
varajases mais.

Lasud lasteaiahoovil, 
hirmund kasvataja.
Kuuliauke täis on väike 
roosa mängumaja.

Lasud lasteaiahoovil, 
kostab vaikne nutt. 
Valmis pole lõpetama 
veel nad rännakut.

Lasud lasteaiahoovil,
sest sai kõrini 
kiusamisest, enam keegi 
koju teid ei vii.

Lasud lasteaiahoovil, 
märga liivakasti
jumalate sõnasaadik 
lõpuks maha lasti.

Lasud lasteaiahoovil, 
püssirohu hais.
Lasud lasteaiahoovil, 
varajases mais.



Ljubov, amore, love või armastus

Ma avastasin elueliksiiri,
ma leidsin igavese nooruse.
Kauni naise puudutus on alati nii hell,
mind värskendab kui roniroosi da Chanel.

See pole sellest, et mul on Ferrari,
näib eralennuk mulle paljas praht.
Kui mu käel ka poleks Rolex,
õnnelik ma siiski oleks
noorena mind hoiab armujaht.

Ma olen kõigi kuningate kuningas
ja jumalate jumal olen ka.
Kui igavesse noorusesse investeerid veidi sa, 
siis tagasi see tuleb kuhjaga.

Nüüd tantsin, tantsin, tantsin nagu meeletu
ja asi pole mitte miskis muus.
Kui iga päev on uus ja kordumatu elamus
ljubov, amore, love või lihtsalt armastus.

Mul terve laevastik on luksusjahte
ja tiiglipuust kõik villapõrandad.
Kõik see on kui pisar ookeani kui mind armastad
nad boonusena kaasa tulevad.

Sest olen kõigi kuningate kuningas
ja jumalate jumal olen ka.
Kui igavesse noorusesse investeerid veidi sa, 
siis tagasi see tuleb kuhjaga.

Nüüd tantsin, tantsin, tantsin nagu meeletu
ja asi pole mitte miskis muus.
Kui iga päev on uus ja kordumatu elamus
ljubov, amore, love või lihtsalt armastus.

Nüüd tantsin, tantsin, tantsin nagu meeletu
ja asi pole mitte miskis muus.
Kui iga päev on uus ja kordumatu elamus
ljubov, amore, love või lihtsalt armastus.



Lootusetult hoolin sust ma

On maailm tulvil murtud hingi
ja palgeid märgi silmaveest.
Ka sinust eales ma ei üle ega ümber saa.
Ma tean, et olen narr, kui loodan 
ja ootan sind siin silmad maas. 
Mis muud mul üle jääb, 
sest kallim, kui ma näen sind taas, 
nii lootusetult hoolin sust ma!

Ja kui kaob jalge alt pind, 
kui sa endast tõukad mind. 
Ma üht siiski tean: 
lootusetult hoolin sust ma, 
lootusetult hoolin sust ma,
lootusetult hoolin sust ma!

Mu mõistus ütleb: “Peast ta heida!” 
Mu süda sunnib: “Proovi veel!” 
Pean vastu kõigest väest, 
sest muidu õnn kaob käest 
ning taas nii lootusetult hoolin sust ma!

Ja kui kaob jalge alt pind, 
kui sa endast tõukad mind. 
Ma üht siiski tean: 
lootusetult hoolin sust ma, 
lootusetult hoolin sust ma,
lootusetult hoolin sust ma!



Lõbus maja

Suvest suveni ma elan,
vahepeal ka tuleb kevade.
Lõbustusi ikka vajan,
mis jääks töö ja kodu vahele.

Ajalehe seest numbreid otsides
leian kuulutuse ma, kus kirjutatakse:

Ref:
Meil on linna parim maja,
helista kui sul on vaja meie numbrile.
Meil on saunad, meil on baarid,
numbritoad ja peeglisaalid,
upud elumere lainetesse.

Elu läinud allamäge,
kogu aeg on aega vähe.
Siiski aeg see mind ei sega,
mängida saan plikadega veel ja veel.

Käsi taskusse poeb raha järele.
Maksan kinni pileti, mis viib mu taevasse.

Meil on linna parim maja,
helista kui sul on vaja meie numbrile.
Meil on saunad, meil on baarid,
numbritoad ja peeglisaalid,
upud elumere lainetesse.



Lõputu päev

Iga kord kui ülespoole viib minu tee
Ma tean et kukun vastu maad
Ja sa tead et mulle ei mahu pähe see
Kuidas üldse nii sa teha saad 
Ehmunult ma silmad avan ja näen
On algamas taas lõputu päev

Sa ju ei tea ei tea keda unes ma näen
Keda pimeduses puutuvad mu käed
Kas leian hingerahu kui igaveseks kaon
On tunne nagu peaga vastu seina taon

Ehmunult ma silmad avan ja näen
On algamas taas lõputu päev

Ehmunult ma silmad avan ja näen
On algamas taas lõputu päev



Maailma valitsejad

Pikalt rääkis õpetaja kooliaulas ja me kuulasime,
kuigi tema jutt ei tundunud tol hetkel enam oluline.
Mõtted kõik mujal olid ammu ilma peal.
Suvine päike aknast paistis meile silma.

Löödud oli läikima su isa tagant varastatud Lada,
süda peksles, aga keegi meid ei suutnud enam takistada.
Küla vahelt välja ja juba ootas kiirtee.
Lõpupeo lauas kõik laulsime, et maailma valitsejad me oleme.

Ref:
Ja siis tantsisime koolilõpuballil,
läbi öise vanalinna jooksime.
Lagunenud trepid olid linnahallil,
kus me elu algust tähistasime.

Sellel öösel valemid kiretult said mälust kustutatud.
Kaustikud, mis aastaarve täis, said ära põletatud.
Küla vahelt välja, sest meid ootas kiirtee
ja sellel hetkel kõik tundsime, et maailma valitsejad me oleme.

Ref

Ja siis tantsisime koolilõpuballil,
läbi öise vanalinna jooksime.

Ref



Maanteepõletaja

Täna öösel asfalt hõõgub,
linna tuled selja taha jäid.
Rahutus mu hinge haaras,
kroomihelgis kaunina sa näid.
Sinu silmadest võib seda välja lugeda,
sellest ööst saab igavik, kui ainult usud.

Ref:
Põletame maanteed läbi elu,
põletame maanteed kuni saab. 
Põletame maanteed kogu elu,
küll hauas me võime puhata.

Kohta jõudsime, kus keegi
teine polnud enne iial käin'd. 
Sellel hetkel aru said, et
elu pole lihtsalt mööda läin'd.
Vana silla varjus ennast lahti riietad,
sekundist saab igavik kui mind sa puutud.

Ref

Silmis hullumeelne pilk
kui maantee süttib põlema.
Elada, et sõita - sõita vaid, et elada.

Ref



Ma lähen alla

Ei ole mõtet võidelda haigusega,
mis ükskord sinu niikuinii viib hauda.
Ei ole mõtet ujuda vastuvoolu,
raha koguda, et kaasa viia hauda.

Ref:
On relvad laetud, on valed kaetud,
On alan'd sõda, kus ma suren nagunii.
Ma lähen alla, ma lähen alla,
on alan'd dekadents, mis viib mu päris põhjani.
Ma lähen alla, ma lähen alla
ja mitte miski mind ei suuda hoida tagasi,
just nii.

Ei ole mõtet kurta oma muresid,
neid keegi ei kuule niikuinii.
Ja kui sa tahad teha head, saad vastu pead.
Igal korral ikka uuesti, just nii.

Ref



Meeletu maailm

Maailm täis vigasid,
maailm täis vigasid.

Iga päev kaob tundeid, 
iga päev kaob südameid.
Kes küll kaitseks meid ja teid, 
kes küll näitaks õigeid teid.

Sa ei usalda mind, 
ma ei usalda kedagi.
no miks küll on see nii?
Veel eile naersime koos,
täna surm meid lahutas.
No miks küll see nii?

Ref:
Kas tuleb kord päev,
kas tulen kord öö,
mil inimkonda vabana näen?
Kas tuleb kord päev,
kas tuleb kord öö,
mil inimkonda vabana näen... uu sa näed.

Eemalt kostavad lasud,
inimesi langebb kui lehti tänavaile.
Emad nutavad kaitstes lapsi,
mehed häbenevad iseend.
Kui kaua kannatame nii?

Ref

Maailm täis vigasid,
maailm täis vigasid.



Me kokku käime

Me kokku käime kui
rama-lama-lama ka ding-i-ty ding-de dong. 
Teil meelde jäime kui
shoo bop sah-wad-da wad-da yip-pi-ty boom de boom. 
Chang chang chang-i-ty chang shoo bop. 
Vaata meid, see on nii!

Üks teise moodi kui
dip da-dip da-dip. Doo-waop da doo-by doo.
Meid kõiki loodi, et
boo-ge-dy boo-ge-dy boo-ge-dy boo-ge-dy 
shoo-by-doo-wop sha-bop. 
Chang chang, chang-i-ty chang-shoo-bop.
See ongi hea, jäägu nii!

Kui õhtul vastu ööd
täht taevas loitma lööb,
siis on ta noor ja arg.
Kui keskapeol käib tants,
romantikaks on þanss – 
võib-olla on see arm? 

Ra-ma-la-ma-la-ma ka ding-i-ty- ding-de-dong.
Shoo-bop sha-wa-da-wa-da yip-e-ty boom de-boom.
Chang chang chang-e-ty chang-shoo-bop.
Dip-da-dip da-dip. 
Doo-wop da-doo-bie do.
Boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy,
shoo-bee, doo-wop, sha-bop.
Sha-na-na-na-na-na-na-na
yip-e-ty boom de-boom.

Ra-ma-la-ma-la-ma ka ding-i-ty ding-de-dong.
Shoo-bop sha-wa-da-wa-da
yip-e-ty boom de-boom. 
Chang chang chang-e-ty chang-shoo-bop.
Dip-da-dip da-dip. Doo-wop da-doo-bie do.

Boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy,
shoo-bee, doo-wop, sha-bop.
Sha-na-na-na-na-na-na-na
yip-e-ty boom de-boom.

Ra-ma-la-ma-la-ma ka ding-i-ty- ding-di-dong.
Shoo-bop sha-wa-da-wa-da yip-e-ty boom de-boom.
Chang chang chang-e-ty chang-shoo-bop.
Dip-da-dip da-dip. 
Doo-wop da-doo-bie do.
Boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy,
shoo-bee, doo-wop, sha-bop.
Sha-na-na-na-na-na-na-na
yip-i-ty boom di-boom.

Ra-ma-la-ma-la-ma ka ding-i-ty ding-de-dong.
Shoo-bop sha-wa-da-wa-da
yip-e-ty boom de-boom. 
Chang chang chang-e-ty chang-shoo-bop.
Dip-da-dip da-dip. Doo-wop da-doo-bie do.

Boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy, boo-ge-dy,
shoo-bee, doo-wop, sha-bop.
Sha-na-na-na-na-na-na-na
yip-i-ty boom de-boom.

Wop ba-ma loo mop. Wop ba-ma loo-mop.
Wop ba-ma loo-mop. Wop ba-ma loo-mop.
Wop ba-ma loo-mop. Wop ba-ma loo-mop.
Wop ba-ma loo-mop.
Wop bam boom!

Me kokku käime kui
ra-ma-la-ma-la-ma ka ding-it-y ding-di-dong.
Teil meelde jäime kui
shoo bop sah-wad-da wad-da yip-pi-ty boom-de boom.
Chang chang chang-i-ty chang shoo bop. 
Vaata meid, see on nii! On nii!

Me käime, kokku käime!
Me käime, kokku käime
Me käime, kokku käime
Me käime, kokku käime
Me käime, kokku käime

Wop ba-ma loo-mop. Wop ba-ma loo-mop.
Wop ba-ma loo-mop.
Wop bam boom!



Metsik orhidee

Mäletan kui esimene lumi,langes taevast nagu ime,
tänavatel läikis sile jää.
Kaua vaatasin su silmadesse, kuigi oli pime
ja mu käsi leidis üles sinu käe.
Tollel hetkel lootsin vaid, et aeg jääks seisma siin.
Palusin, et meie ümbert maailm kaoks.
Mis ka iganes ei juhtu, tea, et minu südames 
on alati üks kamber sinu jaoks.

Ref:
Ootasin kaua meie nurgal sind ma.
Kordki veel tuled ja mulle seletad.
Miks mind hoiab lummuses
su huulte habras toon?
Miks küll kasvab janu,
kui su karikast ma joon?
Kes on loonud ilma selle täiuslikkuse?
Miks lumes õitseb metsik orhidee?
Lumes õitseb metsik orhidee.

Aeg ei kuulnud ega vastanud mu palveile,
elu ladus müürid meie vahele.
Kuid õrn ja valge lumi langeb ikka veel,
mu südamest just sinu õitele.

Ootan nii jälle meie nurgal sind ma.
Kordki veel tuled ja mulle meelde tuletad.
Miks mind hoiab lummuses,
su huulte habras toon?
Miks küll kasvab janu
sinu karikast ma joon?
Kes on loonud ilma selle täiuslikkuse?
Miks lumes õitseb metsik orhidee?
Miks lumes õitseb metsik orhidee? 



Millest on tehtud väikesed tüdrukud

Kevad saabus salaja ja 
luuad järsku lehte puhkesid. 
Üldse ma ei imesta et, 
seelikud kõik miniks muutusid. 
Talvetolm kaob tänavailt ja juba lubab värvi,
minu ümber puhkeb ilu, mine kasvõi närvi. 

Suvi jõudis kätte rannas 
sulab tselluliit ja silikoon. 
Tahaks pista jalad vette,
ahvatleb mind vahus rannajoon. 

Varvastesse kallan liiva, aru ma ei saa,
küsimusest sellest, sest tean kindlalt vastust ma. 

Ref:
Millest on tehtud väikesed tüdrukud?
Eks ikka unelmatest. 
Millest on tehtud magusad tüdrukud?
Šampanjast ja maasikatest. 
Millest on tehtud väikesed tüdrukud?
Nad sinu unelmaist on valatud. 

Sügisõhtud baarides me veedame 
ja vahet polegi. 
Kuhu silm jääb pidama sealt 
ikka leian ma kedagi. 

Kõrist alla kallan jooki sinagi nüüd tea 
väikesed inglid kaunid on ja kuratlikult head. 

Ref



Mina ja mu viin

Istun baaris üksi, mina ja mu viin
tüütuks muutub olla sinuta ju siin
Kui näeksin sind kas või korra, paar
saaks jõudu juurde edasi elada

Kui tahad teada keset ööd ärkan ma
et saada teada äkki mind veel vajad sa

Ref:
Ütle mida teha saan 
kui lahkud minu elust sa
Ütle kuhu panen oma käe 
kui sind enam iial ma ei näe, 
ei näe, ei näe

Nüüd lähen koju, sorry, alkohol mind viib
ei ole sind, ei kaitse mind ka inglid
astun tuppa, tühjus laiub minu ees
ma hingan õhku nagu kala mürgivees

Kui tahad teada keset ööd ärkan ma
et saada teada äkki mind veel vajad sa

Ref

Õhtul baarist viski viib mind minema
kuid hommikul ma tunnen jälle sinuta ei saa



Minu väike paradiis

Mul on pikad vabad aastad ja ma tahan elada,
mul on oma õnnenumber ja see on 69.
Mul on palju-palju sõpru, nemad elavad kõik siin, 
siia ära ma ei eksi, sest see on mu paradiis.

Minu väike paradiis...

Päevast päeva võin siin tegeleda tobedustega,
kui ma tahan, võin likööri endal ajju süstida.
Valges kitlis mehed tahavad mind terveks teha siin,
kuid siit iial ma ei lahku, sest see on mu paradiis.

Minu väike paradiis...



Muinasjutumets

Mäletad, kord käisime, muinasjutumetsas.
Hoidsid kinni sa mu käest,
Kõigist õnnelikum ma, olin selles metsas.

Pimedusest valgusse, viis meie rada.
Palju me ei rääkinud.
Sina kartsid suuri puid ja ma sind puudutada.

Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii,
muinasjutu metsa sa ei tule tagasi.
Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa,
muinasjutu metsas kohtusin kord haldjaga.

Ajavool meid kaasa viis ja me saime suureks.
Enam pole hiigelpuid.
Vahel ootan sind veel seal, allikate juures.

Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii,
muinasjutu metsa sa ei tule tagasi.
Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa,
muinasjutu metsas kõndisin kord haldjaga.

Mäletad sa seda puud, mille juures andsid suud
ja siis ütlesid, et sa ei tule tagasi.
Ma jäin siia ootama, ma jäin siia uskuma,
et kõik muinasjutud hästi peavad lõppema.

Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii,
muinasjutu metsa sa ei tule tagasi.
Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa,
muinasjutu metsas suudlesin kord haldjat ma.



Mõrkjad pisarad

Kallis laps, sul pean ma seda rääkima
elul puudub mõte ilma päris armastuseta.
Nüüdsest avastad sa ise maailma.
Tea, et vägivaldselt õnnelik ei keegi olla saa
siin ilma peal, hoiatav hääl, see hüüab:

Kui naeratuse püüd on selle hinnaks mõrksjad pisarad.
Kui kostab sõjahüüd, siis tea, et ellu jääda sa ei pruugigi
ja uuesti ei saa otsast alata. Ei saa.

Näiteid tuua sulle võin ma tuhandeid
armastajad ilmas otsinud on kõigjalt pääseteid.
Ära alistu ja ennast ohverda
ühtki sõda ei saa võita ilma lahinguteta 
siin ilma pääl, hoiatav hääl see hüüab:

Kui naeratuse püüd on selle hinnaks mõrksjad pisarad,
siis kannab seda süüd nii kaua kuni suudad sa veel hingata
ja uuesti ei saa otsast alata. Ei saa.



Nagu esimene kord

Arvasin, et minuga seda ei saa juhtuda,
küllalt palju näinud eluteed.
Just kui seitseteist ma taas, 
põlvest nõrk ja silmad maas,
anusin, et suudleksid mind veel.

Õlale kallutatud pea,
silmad on kinni ja sa tead
tagasiteed ei ole siit.

Ref:
Nagu esimene kord, kui hinges möllab torm,
maagiline jõud rebib mind su poole.
Nagu esimene kord, kui hinges möllab torm
ja aru ma ei saa, kuidas lasin kõigel sellel juhtuda.

Halb on aimdus minu sees.
Ainus, mis mind ootab ees,
on kokkopõrge iseendaga.
Isu kadunud on mul, uinun alles koidikul,
kuigi peaksin kohe ärkama.

Südant ei või ju sundida,
hinge ei tohi keelata
ja tagasiteed ei ole siin.

Ref



Nii ma jälle läen

On ammu selgeks saanud mul kõik elu põhitõed.
Ma tean, et päevad pole vennad, ööd ei ole õed.
Ja siiski usun sellesse, kui taevas tähti näen,
et kuskil kaugel ootad mind ja nii, nii ma jälle läen.

On riputanud elu ette maske paljusid,
on purunenud liialt laevu vastu kaljusid.
Ja parem on kui ma ei tea, et mis toob homne päev.
Ma süütan sillad põlema ja nii..

Ref:
Nii ma jälle läen ega vaata tagasi,
ma läen aina edasi.
Ma läen kuni jõudu on mu's veel.
Ma tahan, et sa teadksid seda kõike sinu pärast teen.

On selja taha jäänud seitse maad ja seitse merd.
See needus puruneb vaid andes kolm tilka verd.
Kuid oma hinge ma ei müü, las külmetavad käed.
Ma tean, et ükskord kohtume ja sellepärast, sellepärast..

Läen ega vaata tagasi,
ma läen aina edasi.
Ma läen kuni jõudu on mu's veel.
Ma tahan, et sa teaksid seda kõike sinu pärast teen.



Nr. 666

Õnnenumber 666 ja muudkui raha tuleb,
pikka pidu selles ilmas pidada ei saa.
Varsti saabub surm ja kõigil meil ta silmad suleb,
seda hetke ma ei viitsi jääda ootama.

Ühekäeline piraat mind paljaks röövida ei saa,
sest olen elus palju kogend valemängija.
Karmi näoga vana diiler mind ei heiduta,
sest varrukast saan kätte kaardi vajamineva.

Ref:
Siis tooge mulle kohvi tooge konjakit,
täna võitmas näha võite õnnemängurit.
Täna olen võidus ja homme mängin maha,
raha raha raha see ei olegi nii paha.
Kergelt on ta tulnud ja kergelt võib ta minna,
võlgu ma ei maksa lähen parem teise linna.

Kaelas rippumas mul võite näha amuletti,
kullast dollarimärk mul roppumoodi õnne toob.
Täna lüpsan musta jacki, pokrit ja ruletti,
pärast kallis restoranis silmini ma täis end joon.

Ref

Õnnenumber 666 ja muudkui raha tuleb,
pikka pidu selles ilmas pidada ei saa.
Varsti saabub surm ja kõigil meil ta silmad suleb,
seda hetke ma ei viitsi jääda ootama.

Ref



Oh, armastus

Kuigi ma pole ei prints ega lord,
kas maailma tippu saan lennata kord?
Kus on küll see tüdruk, kes on minule
see üksainus õige ja mina temale.
Oh, armastus.

Sõber, ma toetan sind halvas ja heas
kuid tundub, et lahti on kruvid su peas.
On maailmas naisi mustmiljon või nii
kui üks neist on armas, siis on teinegi.
Kindlasti.

Räägi neile seda, mis nad kuulda tahavad,
siis oma salakambrid kõik nad pea sul avavad.
Ei mõelnud ma seda kaugeltki mitte nii
ma tahan, et ta oleks üks ja ainus surmani.
Oh armastus.

Pea veidi hoogu, mu pilvedes vend
no mis asja sa sonid? Kas tunned halvasti end?
Võid naerda mu üle, kuid hinge ei saa
keelata ega ka lasta närtsida.
Oh armastus.

Mõtle pikalt järgi, mida soovid sa,
kas tahad terve elu veeta ainult ühega?
On maailm meile valla, on tähtsaim kõigest see,
et avaksime südamed me armastusele.
Oh armastus

Parem ära päri, sellest aru sa ei saa
tean - ainult üks kord elus saan teda tundma ma.




Olen vaba

Eile vajasin ma sinu soojust,
sinu nõrka puudutust. 
Eile kartsin, kartsin täna 
kaotada su armastust. 

Täna aga peolt tulles 
ma tundsin enam nii ei saa. 
Põletasin sinu kirjad 
ja siis heitsin magama. 

Ref:
Ojee jee ma tundsin enam nii ei saa,
ojee jee olen vaba, vaba ma.

Hommikul kui ärkasin ma 
tuhk veel hõõgus kaminas. 
Mõtlesin veel korra järgi, 
kas ei hakka pärast kahetsema. 

Süütan suitsu, valan viina,
haaran nurgast kidra ma. 
Süda põleb, põleb hing,
karjatan, ma karjatan...

Ref

Sa vaata suits on põlend tuhaks halliks,
viin on otsa lõppemas.
Armastus on julm ja kaval,
minu hing veel kavalam. 

Ref



Omal kohal

Lõppes päevatee päike punane
silmapiiri taha kaob.
Vaikus on nii suur, et võin kuulda ma,
kuidas haldja süda taob.
Tahan, et sa teaks halb kõik muudab heaks
kui ainult usud sa.

Mõnda aega ma sulle ütelda
olen seda proovinud.
Ma ei tagane, ma ei põgene,
endale ma lubanud.
Ukse avasin, vargsi astusin
ma sinu maailma.

Ja siit lahkuda eal ei taha ma,
sest tean mu koht on siin.

Miljon korda ma püüdnud aimata,
mis küll on su saladus.
Olen oodanud, mõttes soovinud,
et kord täituks unistus.
Oma kohale, sinu kõrvale
ma viivuks seisma jään.

Ja siit lahkuda eal ei suuda ma,
sest tean mu koht on siin.



Oodata ei saa

Ma ei ole enam väike,
enda meelest olen juba ammu suur.
Ise otsustan, mis käike
elus teen, sest avatud maailmaruum.

Seda ma tean sinna peaidetud on armastus.
Uskuma pean, täide läheb iga unistus.

Ref:
Oodata ei saa, mitu päeva elan korraga.
Valmis proovima kõike, mida elul pakkuda.
Oodata ei saa, täna õige aeg on riskida.
Ei saa salata, ei oodata ma saa,
oodata ei saa.

Seda teada ma ei taha,
mida tulevik mu jaoks planeerinud.
Ja see pole üldse paha,
kui ei aima, mis on minu õige suund.

Seda ma tean tõusen püsti pärast kukkumist.
Uskuma pean elu vajab elamist.

Ref



Osa minust

Osa minust teinud palju patte,
mida teised eal ei tee.
Osa minust usub siiamaani,
et inglid elavad kõik kabarees.

Osa minust püüab olla lahke,
osa minust püüab olla hea.
Seda osa hästi ma ei tnne,
seda osa hästi ma ei tea.

Ref:
Osa minust läheb pärest surma taevasse,
teine osa põrgusse.
Osa minust läheb pärest surma taevasse,
õige väike osa see.

Osa minust tahab saada kätte
kogu ilu, mis on maailmas.
Teine osa tahab lihtsalt saada,
ei tea mis küll see peaks tahendama

Nagu kaksikud, kes riius
osad omavahel kaklevad.
Üks su embusesse liibub,
teine sinu lihtsalt häbistab.

Ref



Pankuri tütar ja töölise poeg

Kell veerand neli öösel kohtuvad 
nad äärelinna kõrvaltänaval. 
Kaks südant üheks sulavad. 

Mis sest, et kuri maailm näitab hambaid. 
Ei kiida mitte keegi seda heaks. 
Ja altarile nagu ohvrilambaid
neid tahetakse viia. 
Kuid kui nad ainult teaks, 
et armastus on kuum ja kiire 
armastus ei tunne piire. 

Ref:
Pankuri tütar ja töölise poeg. 
Vanemad on raevus, aga see ei loe, 
sest armastust ei saa neilt keegi röövida. 
Pankuri tütar ja töölise poeg. 

Nad teineteise sülle varjuvad, 
kui pimestavad autolaternad. 
Kaks südant üksteist hoiavad. 

Liig noored on nad veel, et alistuda,
on liiga noored nad, et närtsida
ja igavesse unne vajuda. 

Mis maailmas on lahti,
et neile peate jahti?
On armastus ju kuum ja kiire, 
armastus ei talu piire. 



Paranormaalse uurija laul

Ma ei ole laisk, ei amoraalne,
olen lihtsalt ületöötanud.
Olen natuke paranormaalne,
seda teistegagi juhtunud.

Lapsepõlvest peale on mul tunne,
et mind ära röövis UFO.
Mulle tehti mitmeid-setmeid katseid,
sellepärast räägin selle loo.

Küsida võid Mulderilt või Scully'lt,
nemad seda asja jagavad.
Tõde liigub  kuskil kaugel ringi,
siis kui inimesed magavad.

Mõned külvavad küll ebausku,
teised tühje sõnu loobivad.
Aga kõigil neil on vesi ahjus,
kui meid ründavad kord tulnukad.

Siis ma küsin Mulderilt ja Scully'lt
failist uurin, millel kirjas X.
Tõde hiilib kuskil kaugel ringi,
aga mina tahan teada miks?



Pilveräbalad

Siin kurja tähe all, kirkam kui kristall
on mõte, mis mind juhatab.
Laev kord eksis õigelt teelt
ma muutsin oma meelt
nüüd aru saan - see oli vale.

Nii ulgumerel ma jõudsin seigelda 
ja tormid laeva laastasid.
Tean, kord leian majaka
ja selle sadama, kus sa ennast peidad.

Maailmalõppu sinuga võiksime koos siis seilata,
sinna kus keegi veel ei tunne meid.
Keegi ei saa seal keelata
keegi ei oska otsida.
Jäävad vaid pilveräbalad meist õhku hõljuma.

Kui lummav viirastus, magus hukatus,
sa oled elust kaunim veel.
Pilk ja salanaeratus, mis iga kord kui uus,
see ongi armastus.

Maailmalõppu sinuga võiksime koos siis seilata,
sinna kus keegi veel ei tunne meid.
Keegi ei saa seal keelata
keegi ei oska otsida.
Jäävad vaid pilveräbalad meist õhku hõljuma.

Maailmalõppu sinuga võiksime koos siis seilata,
jäävad vaid pilveräbalad meist õhku hõljuma.



Pime viha

Ma ei tea, miks teed sa nii,
et tunneksin end sitasti.
Ma ei tea, miks proovid sa
mind risti lüüa ja rattale tõmmata.

Ma ei tea, miks tahad sa
mind hukatusse ajada.
Ma ei tea, miks arvad sa,
et ma pean elu hoope taluma.

Ref:
Okastraati komistan ja lamama ma jään,
ma ihkan sinu verd ja liha.
Su vastu tekkib pime viha, pime viha.
On sinu vastu tekib pime viha, pime viha.
Mul sinu vastu tekib pime viha.

Ma ei tea, miks suudad sa
mind endast välja ajada.
Ma ei tea, miks usud sa,
et võid mind seljatagant rünnata.

Ref



Plekktrumm

Lastetoas kõik seinad on nii kollased.
Ka päikene on kollane, nad räägivad.
Oh, kui saaks kas või kordki seda vaadata. 

Laps kord mangus:
"Ema osta riiulilt see kaunis mänguasi." 
Pärast ühte päeva kapi põhjas hauaplatsi leidsid sa. 

Ref:
Sa oled üksildane plekist trumm,
jääd lastetuppa vedelema. 
Keerad üles roboti, ta kõnnib minema,
jääd siia igavesti. 
Üksildane plekist trumm,
jääd lastetuppa vedelema.
Keerad üles roboti, ta kõnnib minema,
jääd igavesti sa. 

Sa oled tüdinenud kalmulõhnast kõledast 
ja tulle torkad lastetoas kõik mõmmikardinad. 
Sa oled just kui pääsend päikest vaatama. 

Laps vaid mangus:"Ema osta." 
Kapipõhjast piilub, laps on tules 
kätte ei maksa, kuid see 
plekist trumm ei sütti eales põlema. 

Ref



Portselanist tüdruk

Kui ma olin väike poiss, mu ema ütles nii:
"Püüa kinni tulilind ja tähtedeni vii.
Anna endast parim, ela, näe ja armasta,
kuid iial ära tegemist tee portselaniga."

Ref:
Sest portselanist tüdrukut ei ole mõtet suudelda,
portselanist tüdrukut võib ainult kaugelt vaadata.
Sest portselan - see puruneda võib nii kergesti
ja portselanist tüdruk sind ei suudle iial tagasi.

Kui sain vanemaks, mu isa mulle seletas:
"Palju kauneid naisi liigub ringi maailmas.
Ole see, kes oled sa, võid teha mida teed,
kuid portselanist hoia oma näpud eemale."

Ref

Aastad veerevad kui kivid mis ei sammaldu.
Kui sind kohtasin mu peast lendas välja kõik muu.
Minu käte vahel lõpuks purunesid sa
ja portselan mu hinge lõikas haava sügava.

Ref



Preeriatuul

Vana indiaanipealik tuhka viskab tulle,
vaatab nukralt otsa siis ja tasa lausub mulle:
"Tulevikku nägin sul, sind kividega kaetakse,
päiksetõusul suure tamme alla sind maetakse."

Kuulen sõjahüüdeid ja šamaanid trumme taovad,
verevärvi taevast koidikul kõik tähed kaovad.
Läbi preeria ma lendan, kõrgel taevas kondor näitab teed,
tean, et tagasi mind ootad, kuid su juurde ei saa tulla veel.

Ref:
Aaa sa ju tead verevande andsin ma.
Aaa sinuta mul pole mõtet elada.
Aaa kohtume, kus vikerkaar saab alguse.
Aaa sinna teel me kõik ju oleme.

Uudiseid tõi lõgismadu, nüüd sa kõike tead.
Maailmas ei ole ainult halba ega ainult head.
Kevadel on uued lehed vanal tammepuul,
mulle nukralt unelaulu sosistab su preeriatuul.

Ref



Päev, millal suren

Minekuks valmistan ennast ma ette,
kuigi ei kuule veel inglite häält.
Käed pistan külma ja pühasse vette,
päev, millal suren on elamist väärt.

Täna su hinda ma enam ei tingi,
maksma pean seda, mida oled sa väärt.
Tean, et ei niisama ennast sa kingi,
iha ronib kui ämblik üles mööda su säärt.

Just seda päeva elan kogu raha eest
ja kiirus kasvab nii et rebib hinge seest.

Ref:
Päev, millal suren on elamist väärt.
Päev, millal suren on elamist väärt.
Päev, millal suren on elamist väärt.
Päev, millal suren on elamist väärt.

Armastus on kahe keelega madu,
haavatult tuigun mööda maailma äärt.
Mürk leiab veenides tuttavaid radu
ja päev, millal suren on elamist väärt.

Just seda päeva elan kogu raha eest
ja kiirus kasvab nii et, raibe, rebib hinge seest.

Ref



Raha

Ma uskunud olen, et raha eest osta ei saa
ei õnne, ei tervist, ei armastust siin maailmas.
Mõni võib tänagi arvata nii,
mõni võib hommegi mõelda ju teisiti,
kuid ikkagi...

Ma vastu ei vaidle, et raha on pagana hea,
süda mul klopib ja natuke ringi käib pea.
Sedeli kahinat kuuleb mu kõrv,
kinni mu külge ta kleepub kui tõrv,
see on mõrv,
see on nii cool...

Ref:
Raha see pole ju paha,
aina rohkem sind tahan.
Oo, jumalik raha.

On tõde nii vana et tööga ju rikastuda,
keegi ei suuda, nii ennast võib nikastada.
Mõni võib tänagi väita, et ta 
õnnelik olla saab ka rahata,
uskuda seda ei saa.

Ei sula, ei põle, ei haise – tal on oma keel.
Teda on palju, kuid natuke olla võiks veel.
Minule kõrva ta nii sosistab:
Aeg on mind hakata kulutama,
raiskama, pillama."

Ref



Rakett

Mõni sekund jäänud stardini,
hoia kinni minust kõvasti.
Pärast seda kindel see,
miski pole enam endine.

Hingata ei ole mahti,
skafandriluku rebid lahti.
Pärast seda niikuinii
sa ei taha enam tagasi.

Ref:
Tule istu mu raketti, lähme lendama.
Läbi pilvede sind kannan, jalge alt kaob maa.
Täna öösel tähtedeni võime põgeneda.
Enne homset tagasi meid ju ei oodata.

Kõike näinud Veenuse
punastama paneme.
Pärast seda minust sa
iialgi ei suuda loobuda.

Ref



Raudteejaam

Sa kustutasid tuled,
end sooja teki sisse mähkisid.
Ja argipäeva mured
su hinge rasked jäljed trampisid.

Nüüd sa tead, miks on kirjutatud read
vana reudteejaama seinale.

Nii igal öösel peidad
end oma kambris külmas, pimedas.
Vaid latern varju heidab,
on raudteejaam su kõrvaltänavas.

Ja nüüd sa tead, miks minema pead.
Sind oodatakse pikkisilmi vaksalis, kus kirjutatud read:

Ref:
Sa oled parim, mis on juhtund minuga.
Annad jõudu elada ja ootan sind paigas,
mis mulle püha.
Salakeeles kirjutan seda, et sind armastan
ja hommikul kõik märgid kustutan

Kohtume mustvalges filmis
päiksetõusul ja su silmis
läiget märkan, mida tundnud
olen sajandeid ja tean et,
raudteejaama saladused,
täitumata unistused
tõelisuseks muutuvad, sest
maailm leiab värvid üles,
siis kui oled minu süles.

Ref



Rikkad ja vaesed

Mis siin toimub? Kas on jälle kaklus algamas?
Tüübil silmad punased ja käed on rusikas.
Hullumaja luksussviidis peaksid sitsima,
miks siis tuled siia meie õhku rikkuma?

Raha eest saab kõike, ütled, kõige eest raha,
aga seda, mis meil on raha eest ei saa.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, kurat küll.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, on asi hull.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, kurat küll.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, on asi hull.

Arvad, et on kogu maailm põlvili su ees
seljatagust kui sul kaitseb kuulivestis mees.
Seda kinnitada võin, et oled tühjust täis,
kes meist pärast naerab, värdjas, eks siis hiljem näis.

Raha eest saab kõike, ütled, kõige eest raha,
aga seda, mis meil on raha eest ei saa.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, kurat küll.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, on asi hull.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, kurat küll.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, on asi hull.

Raha eest saab kõike, lubad, kõige eest raha,
aga seda, mis meil on raha eest ei saa.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, kurat küll.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, on asi hull.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, kurat küll.
Vaesed rikkad, rikkad vaesed, on asi hull.



Rock'n'rolli peokuninganna

Väike neid kui printsess eks näis, 
mis saab siis, kui seitseteist täis!?
Kas te teate, et on Betty Jean
rock`n`rolli peo blondiin?

Reede õhtul ta kohtama läeb,
alatihti üsna öö peale jääb.
Sendid kõik plaadimasin talt viib,
rock`n`rolli peo blondiin!

Pa-pa-pa-pa-pa! Oh yeah!
Kas õhtuks auto ma saan?
Beibe, beibe, kui aimaksid sa,
et sinuga on mul plaan!
Ai-yai-yai-yai!

Ta on neid, kes jalust mind lööb.
Temast mõtlen ma päeval ja ööl.
Ajakirja fänniloo viin ma sinust,
rock`n`rolli peo blondiin!

Bom-pa-bom pa bom, 
kui ma näed sind ðeikimas tantsupeol,
beibe, beibe, siis ühe laksuga 
tõmbuvad mul niiskeks peod!
Ai-yai-yai-yai! Ai-yai-yai-yai!

Rokib ja las rollib üle peo blondiin!
Ehk teeme mõni tiir me siin, blondiin?
Ma armastan sind nii või naa, blondiin!
Et ma rokin ja ma rollin, mu blondiin!
Mu blondiin! Mu blondiin!
Rokkima ja rollima sind viin, blondiin!



Romua

Ilta hämärtyy ja on niin hiljaista
huokaa väsyneenä vanha romula.
Tänään tänne joutuneet taas tuhannet
sydämet särkyneet

Halun että sen myös sinä tietäisit
varaosiksi on myyty sieluni.
Itseni voin yhteen paikkaa piilotta
nyt on minäkin mä pelkkä romua

Ref:
Sinne, sinne tuska kuljettaa
missä on pa särkyneiden sydämien romua
siellä voin mä tyhjää tuijotta
kuka ei voi mua enää koskaan haavoittaa

Tyttö mä en haluu sulle selittää
rakkaus se tekee aina kipeää
kuvani nyt muistoistasi pyhi pois 
kunpa toisin se olla vois



Romula

Õhtu saabunud ja vaikus võtab maa,
ohkab väsinuna vana Romula.
Täna jälle toodud siia tuhandeid
purunenud südameid.

Kallis, palun võta enda teadmiseks,
et mu hing on müüdud varuosadeks.
Enam pole miskit teha sellega,
nüüd mind ootab Romula.

Ref:
Sinna, sinna, sinna lähen ma,
kus on murtud südamete Romula.
Seal võin üksi liikumatult lamada,
keegi enam mulle halba teha seal ei saa.

Tüdruk, ma ei tulnud sulle kurtma vaid
tahan, et sa teaksid palju haiget sain.
Nüüd mu kuju oma mälust kustuta
sest, et ma pean minema.

Ref

Sinna, sinna, sinna lähen ma,
kus on murtud südamete romula.
Sinna, sinna, sinna lähen ma,
kus on murtudsüdamete romula.
Seal võin üksi liikumatult lamada,
keegi enam mulle halba teha seal ei saa.



Saatus

Ühel päeval ma märkasin,
et jumalat ei olemaski.
Ühel päeval ma uskusin,
et päike ei tõusegi kunagi.
Ühel päeval ma märkasin,
et sa polegi luust ja lihast.
Ühel päeval ma laamendasin,
ühel päeval ma karjusin vihast.

Ref:
Oou... ja maailm väriseb, nagu külm tal oleks
ja vahel soovin ma, et sind olemas poleks. 

Saatus on risti vastu,
ta seisab mu teel.
Kukkudes pole mul valus,
püsti tõusta ma suudan veel.
Tuhandeid palveid loetud,
hammaste taha jäi keel,
Saatus on risti vastu, risti vastu,
Ta seisab mu teel.

Ühel päeval ma uskusin,
et õige armastus on igavene.
Ühel öösel ma avastasin,
et mu sees on teine inimene.
Paradiisiaialipi
jalaga ma puruks taon.
Pikad valged triibud taevast,
ninna tõmban ja siis jälle kaon.

Ref



Sajab mu lõpupeo ööl

Neid unelmaid, mis sul otsa said
räsib nüüd külm ja karge kevadtuul.
Ning kõik koolipeod on romantika vaid.
Sul on gripp, jookseb nina sul ja ohatises huul.

Las kallab vihm alla,
las märg olla pea.
On kleidil hõlm valla,
seal pärlite read.
Siis veidi su meigist
üks piisk kaasa veab.
Su neitsirüü saab märjaks nüüd.
Mis saab – sa ei tea veel.

Sest kaduma läinud sul pihik, etskae!
Ei tea, kus se jäigi? Oh, sa heldene aeg!

Las kallab vihm alla,
mis teen kevadkuul?
Las olla vihmane ilm,
kui kallab pisaraid silm, nutab suu.



Sandra Dee

Vaata, olen Sandra Dee,
süütu neitsi, vaikne hiir.
Sängi ei läe 
enne, kui sõrmus käes.
Ei saa, olen Sandra Dee.

Ei, ma poistega ei käi. 
Vastus alati on “Ei!”. 
Kui mees on ka hea, 
eal ei kaota ma pead,
sest olen Sandra Dee!

Ma ei joo, ei vannu,
ei te kõrva auku. 
Hinge täis teeb jälk sigarett. 
Hoidke eemal näpud
mu kaunist pepust. 
Pole tissid mul lihalett!

Poisid, jätke järele! 
Ma tean ju, mis te tahate.
On rõõm ja lust
teile näidata ust, 
sest olen Sandra Dee!

Elvis, Elvis, ära tee!
Hoia näpud eemale!

Himurad käed
mulle korda ei läe, 
sest olen Sandra Dee!



Sandy

Pettusid sa minus,
lõpp kogu lool.
Mis homme saab,
kui ootab kool?

Sandy, sa ju näed,
kõik mul viltu läeb.
Näis algus hea,
kus tegin vea?
Miks jälle üksi jään?

Lootusraas kustus taas
ja kõik nii kähku käis.
Oh, miks jätsid mind, mu Sandy?

Oh, Sandy! Kallis, oota veel, 
kui meil saab läbi kool.
Iga päev sinuga 
me saame olla koos.
Ma loodan, et muuta 
me kõike saame koos.
See on ainus soov,
mu Sandy.

Sandy, mu kallis,
sa tegid mulle haiget.
Sa tead seda,
aga sa pead mind uskuma, 
ma olen ilma sinuta nii abitu!

Lootusraas kustus taas
ja kõik nii kähku käis.
Oh, miks jätsid mind, mu Sandy!

Sandy, Sandy!
Oh, mu Sandy!



Sa tead

Eal ei suutnud selgeks teha sulle,
et sind vajan nagu õhku ma.
Miks mu kirjad loopisid kõik tulle,
unustand ma, kuidas hingata.

Ma ei suutnud selgeks teha sulle,
et sa mulle aega andma pead.
Ükski kiri pole sattund tulle,
pähe kulunud on kõik need read.

Ref:
Sa tead,
sa tead,
et armastus teeb haiget mullegi.
Sa tead,
et aegu neid ei saa me tagasi.
Sa tead,
et ära rikkund oleksime kõik.
Sa tead,
sa tead,
et tegelikult teeb see meile,
tegelikult teeb see ainult head.

Lootsin, et kord tuled minu juurde,
unenäos sa tihti külas käid. 
Uskusin ma armastusse suurde,
sina aga tulemata jäid.

Ref



See ei ole saladus

Langes tähti tol öösel, kui me istusime 
vana lagunenud maja kivitrepile.
Minu lõhkised teksad, sinu jääkülmad käed,
see on muinasjutt tüdruk, küll sa ükskord seda näed.

Ma tahtsin öelda nii palju, kuid ma vaikisin vaid,
sõnu polnudki vaja, minust aru sa said. 
Vana lagunend maja tuules kolksatas uks,
sellest hetkest mu süda jäigi sulle avatuks. 

Ref:
See ei ole saladus, et olime siin,
taskunoaga meie nimed seina lõikasin.
Vana maja juurde viis meid rohtunud tee,
see oli koht, kus lõpuks üksteist leidsime.

Sinu silmis tol öösel oli kutse ja soov,
sinu jaoks see öö vist oli nagu julguseproov. 
Juuksed langesid näole, silmad sulgesid sa,
seda hetke ma luban, et ei iial unusta. 

Ref

Kui hommik koidab minema sa pead,
mind leiad siit sa tead.
 
Ref



Sheikides keskapeol

Nüüd üles kõik massid, kel hing on noor!
Kogu klass koos hoos, karjub kasside koor!
Kui sulle meeldib rock, kui sulle meeldib roll,
siis rabele end vabaks, muidu oled loll!
Nüüd ðeigi! Ðeik, ðeik, ðeik!
Sa ðeigi! Ðeik, ðeik, ðeik!
Jah, ðeigi! 
Igaüks las ðeigib, ðeigib meie keskapeol!

Kui kargad paigalt, siis raksub teksapüks!
Liigub jalg rocki taktis, aga puus teeb müks!
Vasakule pöörd! Paremale vaat!
Ei viska üle rock`n`rolli plaat. 
Nüüd ðeigi! Ðeik, ðeik, ðeik!
Sa ðeigi! Ðeik, ðeik, ðeik!
Jah, ðeigi! 
Igaüks las ðeigib, ðeigib meie keskapeol!

Me unelmate tipp on Blueberry Hill.
Hully Gully`t lööb Lucille,
kuni varbal vill.
Kätest rebi üles, hüppa maast!
On calypso jube ropp. Aga dþäss on ilge saast!
Nüüd ðeigi! Ooh, ðeigi! 
Sa ðeigi! Ooh, ðeigi! 
Jah ðeigi!
Igaüks las ðeigib, ðeigib meie keskapeol!

Uh, uh, uh!
Ðeik, rock and roll!
Ooh! Rock, roll and ðeik!
Ðeik! Ðeik, rock and roll!
Ooh! Rock, roll and ðeik!
Ðeik! Ðeik, rock and roll!
Ooh! Ðeigime me keskapeol! 
Ðeigime ja rokime keskapeol!



Siis kui maailm magab veel

Ma tuulte keelest aru vist ei saa, 
kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda 
mind sinu juurde, et ma näeksin 
sinu nukrust ja et saaksin 
kordki sinu huuli suudelda.

Ma vihma keelest aru vist ei saa, 
kuid arvan, et ma tean, miks sajab ta, 
et igatsust mu hingest pesta, 
kauem see ei või ju kesta, 
peita püüab ta mu pisara.

Ref:
Siis kui maailm magab veel, 
linnuteel taas hõljume, 
vaid me kaks, ei keegi muu, 
saladust teab tõusev kuu 
Kui nüüd sa läed, siis tea, 
et jääd mu hinge igaveseks sa, 
sest siin, mu sees, on süttind leek 
ja kustutada seda ma ei saa.

Me päiksetõusust aru vist ei saa, 
miks kogu ilu peab ta lõhkuma
ja öösse maha jäävad hetked, 
meie kahe salaretked, 
ainsad, mille nimel elada.

Ref.



Sina oled kõik...

Öö kuumus on see, mis viis mu südame,
sina naersid vaid minu palvetele.
Oli armastus see, millest rääkisime
ja see süütas mu põlema.

Korduvalt ma truudust vandusin sul
ja siis ütlesin beibe ma olen kui hull.
Ma tegin ju kõik, ma tegin sinu jaoks,
et sa minu elust ei kaoks.

Ref:
Sina oled kõik, mida vajan ma,
sina oled kõik ja sinuta ei saa, ei saa.
Sina oled kõik, mida vajan ma,
sind ma armastan ja teisiti ei saa.

See päev oli nii külm, mil ei tulnudki sa,
sind oodates nutsin kodutrepil veel ma.
Ei taibanud siis, miks lasid oodata mind,
sa ju teadsid, et armastan sind.

Nüüd on mulle vaid jäänd mererand ja liiv,
mäletan, et kord koos me seisime siin.
Ja sa ütlesid mulle, otsi endale sa
keegi, keda armastada (jaa-jaa).

Ref

Aastad möödund sest on, värisevad mu käed.
Vahel öösel kui ärkan ja sind unes ma näen.
Istun voodil ja mõtlen, mida tegin küll ma,
et sa mind ei armasta.



Singapuri Lu

Tühjad sadamabaarid ja tulede read
ja tüdrukud, kes teevad öösel tööd.
Määrdund kõrtsiletil toetavad pead
need, keda elu liiga palju löönd.

Seda, mida miljon korda küsinud
küsivad nad uuesti ja uuesti.

Ref:
Singapuri Lu vastuseid vaid teab,
mida paljud elus otsinud.
Singapuri Lu ei iial ennusta head,
ka minule on seda räägitud - Singapuri Lu.

Kuhu elu meid loobib ja mida meiega teeb,
miks sõbrad ümberringi surevad?
Kas on olemas Jumal, kes suudaks aidata?
Miks armastused kõik hääbuvad?

Seda, mida miljon korda küsinud
küsivad nad uuesti ja uuesti.

Ref



Sinu juurde tagasi

Siiamaani pole aru saanud,
miks meenud sa kui teavas pilves viibib.
Miks elu pole üldse imeline
kui miski haiget teeb ja hinges kriibib.
Vastu valgust ma ei julge minna,
silmi avades ma tõde puutun.
Päevad pikad kõik ma magan maha,
õhtuti ma vägivaldseks muutun.

Ref:
Sinu juurde tagasi,
sinu juurde tagasi,
sinu juurde tagasi ma tulen,
siis kui silmad sulen.

unenägudes mul meenub asju.
Sellepärast ma ei tõuse üles,
unenägudes su häält ma kuulen,
unenägudes sind saan ma hoida süles.

Kirjad eal ei jõua kohale,
ei tõsta paberile sulge.
On palju mõtteid, mida praegugi
ma tahaks, kuid ei mõelda julge.
Nii ma laman terve igaviku siin,
ei hinga ega silmi ava.
Hetki neid mult keegi võtta ju ei saa
sellepärast et ma,
sellepärast et ma...

Ref

...siis kui silmad sulen.



Sinu valinud ma

Värin käib mul üle selja,
jälle teed mu kulul nalja.
Oma võimu ära näita.
Olen niigi peata!

Kas oled sa see,
kes täna õhtul veel
võtab rindu südame?
Ja valiku teeb,
ainus ðanss on see – 
näidata et oled mees!

Nii ma teen!
Nii ma tõesti täna teen!

Sinu valinud ma!
Valinud nüüd ma! 
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
On kindel see
ja nii ma teen!

Kui sul niigi kõik on selge,
mida ootad siis veel?
Ainult veidi juurde julgust.
Ja ongi kõik!

Ma valiku teen,
täna õhtul veel! / Sa mõtle veel!
Lihtsalt nii mind kätte ei saa!

Ma valiku teen!
Võtan hoogu veel!
Jah, hoogu veel!
Ainus võimalus on see!
Nii ma teen,
nii ma tõesti täna teen!

Sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
On kindel see 
ja nii ma teen!

Sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
On kindel see 
ja nii ma teen!

Sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
On kindel see 
ja nii ma teen!

Sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
Olen sinu valinud ma,
valinud nüüd ma!
On kindel see 
ja nii ma teen!

Sinu valinud ma!



Soovilugu

Varahommikul kui ärkasin ma teadsin, 
tänane on selleks nagu loodud.
Kõiki inimesi tervitama peaksin,
mitte selleks, et sai eile liialt joodud.

Kõned ootel on mul igas raadiojaamas.
Kurat võtaks, millal tõstetakse toru.
Närvivapustust ma olen peagi saamas, 
kes välja mõtles selle kannatuste oru.

Ref:
Tahaks tervitada ema, kes on köögis. 
Tahaks tervitada sõpru kaugel maal. 
Ma puudust tunnen teist.
Oma vendi sõjaväes ja põhikoolis.
Kõiki neid, kes praegu autoroolis, jaaa... 
saatejuhti lohutan ja kõiki, kes mind tunnevad.

Tervitaksin oma koera ja ka kassi, 
tahaks tervitada kõiki sugulasi. 
Tervitan ma nii, et sõnad lähvad sassi, 
tervitused - see on tõesti minu asi. 

Kui nüüd keegi veel ei saanud tervitatud,
tervitada tahaks kogu inimsugu. 
Seega kedagi ei ole unustatud 
ja siis veel sooviksin ma ühte soovilugu.

Ref



Superstaar

Meeleheitel koduakana avas Kroonika,
ei suutnud oma silmi uskuda.
Naabritüdruk sõitma oli läinud bussiga,
nüüd kõigest sellest saame lugeda.

Jah, kuulsusekoorem võib selja küll murda,
kuid vajavad kui õhkus seda nad.

Ref:
On Baari-Paavo superstaar, 
Bussi-Pirjo superstaar,
Remondi-Annika on superstaar.
Las ootab limu, voolab šampus, maitseb kaaviar, 
sest elukutse on neil superstaar.

"Lihtne elu" köidab meid, sest see on huvitav, 
et mida teevad beibed kanalas.
Pärast viivad poodi müügiks määrdund alukad,
see ongi tõsieluseebikas. 

Ja pärastki nad bändigi endale teevad, 
siis ootab õhtulehe esikaas. 

Ref.
On Baari-Paavo superstaar, 
veebibeebi superstaar,
Farmi-Gabriel on superstaar.
Las ootab limu, voolab šampus, maitseb kaaviar, 
sest elukutse on neil superstaar.



Surmav suudlus

Ma võin ju rääkida kivist ingliga,
alla neelata pisara.
Jumalatelt võin abi paluda,
keegi mind ei oska aidata.

Mind ju peatada ükski jõud ei saa,
tuuled-tormid ei takista.
Mida otsima läksin maailma,
seda leidnud ei ole ma.

Ref:
Sinu suudlus surmav
elust palju on magusam.
Sinu hääl nii hurmav
on igavikust tugevam.

Meist nii mõnigi on läinud otsima
ja paljud teelt on eksinud.
Saatus kedagi ei püüa keelata,
saatus kedagi ei hoiata.

Ref

Su kuju on mu silme ees
kui pistoda südames.
Ei oska ennast kaitsta ma,
olen harjunud valuga.
Su kuju on mu südames...

Ref

Ma võin ju rääkida kivist ingliga,
alla neelata pisara.
Jumalalt võin abi paluda,
keegi mind ei suuda aidata.



Surmav vaen

Me langetame leinas pea,
keegi seda meist ei tea.
Miks sünnime ja mis küll juhtub siis,
kui katkeb habras eluniit
ja väljapääsu pole siit, ei tea
Ei tea.

Kui vihaseemne külvame
ja tema võrseid toidame
saab lugu seegi lõpu õnnetu.
Käib läbi sajandite nii
küll kordub ikka uuesti, ma tean
Ma palun...

Lõpetage surmav vaen, vaikigu relvad, jahtugu raev.
On iga hetk hind selle eest maksta veel.
Ei sellega saa leppida vaid kurvast loost on õppida.
Armastus on, armastus jääb



Suudlused

Ta sai alles seitseteist
ma taas ei leidnud sellist teist.
Öö une minema viis
ja siis küsis minult ja missiis?

Su ema ütles sulle
Kallis tütar karda seda meest,
aga sind ei huvita see, 
sest sulle meeldivad mu suudlused

Suudlused suudelused...

Pikad juuksed, miniseelik
sa pöörad pilgu endale igal pool.
Sa kuula, mis ma sulle ütlen
su pihta lendab armastusenool.

Su isa ütles sulle
Kallis tüdruk ära puutu seda meest
Kuid sind ei huvita see,
sest sulle meeldivad mu suudlused

Suudlused, suudlused...

Ma ei suuda uskuda,et sa näen mid unes.
Ma ei suuda uskuda, et sa tantsid tules.
Sul on pikad juuksed, sul on ilus keha
sul on pehme ihu, no mida ma saan teha.

Su vennad ütlesid sulle,
kallis õde vihka seda meest.
Kuid sind ei huvita see, 
sest sulle meeldivad mu suudlused. 

Suudlused, suudlused...



Suveöö

Suvesuhe jalust mind lõi!
Suvesuhe, oi ma ei või!
Tüdruk vaid järel mul käis.
Armas poiss viisakas näis.
Suvepäev kiirest läeb,
kuid pikk oli suveöö.

Räägi, räägi, räägi veel!
Räägi veel, räägi veel!
Ütle, kas sa talt said?
Räägi veel, räägi veel!
Kas tal auto on lai?

Ta sai krambid, kaasa viis vool.
Pritsis märjaks supeltrikoo.
Kätel kandsin välja ta veest.
Möödus päev hullates vees.
Suvelõõm, üürike rõõm,
kuid pikk oli suveöö.

Räägi, räägi, räägi veel!
Räägi veel, räägi veel! 
Kuidas armusid sa?
Räägi veel, räägi veel! 
Kas ta pipardas kaa?

Väike keegel, vallatu mäng.
Puiesteedel lõputu ränd.
Varjas meid sadamakai.
Loojus päev, kell kümme sai.
Suvel hing lendas kui lind 
ja pikk oli suveöö!

Räägi veel, räägi veel! 
Danny ruulib täiega!
Räägi veel, räägi veel! 
Ära kujuta ette! 

Käitus hästi, lilli tõi taas.
Käitus hästi liiva peal maas.
Alles sai kaheksateist.
Täitsa karm, meil juhtus ühtteist.
Suveleil kokku viis meid 
ja pikk oli suveöö!

Räägi veel, räägi veel! 
Mis tal maksis see jamps?
Räägi veel, räägi veel! 
Kas tal leidub sõbrants?

Ööd jäid külmaks, ilm oli halb.
Jääme sõbraks, lubasin tal.
Tõotas mul, kohtume veel.
Kus ta on, mida ta teeb?
Suveulm tihti on julm,
kuid pikk on suveöö.



Sõbrad nii ei tee

Olen tüdinenud kuulamast ma neid
selgitusi, lolle põhjuseid.
Ma tean, et mulle sa ei valeta,
kuid sind ei saa ka enam uskuda.
Kes mürgitas su hinge, mõistuse ja südame?
Tea, sõbrad, sõbrad nii ei tee.

Sind tunnen paremini veel kui end
mul kallim oled kõigest, tead ju vend.
Su eest kord olin valmis surema
kuid reeturile ma ei andesta.
Ei taipa, miks on tühjast tõusnud tüli see
Tea sõbrad, sõbrad nii ei tee.

Miks karme sõnu loobid nüüd?
Sa põled põrgus!
Ei lasu minul ühtgi süüd.
On see kui armuorjus.
Tea, et kui selja keerad sa
siis enam iialgi ei andesta.

Kes mürgitas su hinge, mõistuse ja südame?
Tea, sõbrad, sõbrad nii ei tee.



Sügav uni

See kõik on meeles nagu eilne päev, 
ma sulen silmad ja sind jälle näen
koolitrepist alla tulemas.
Seisin nagu oleks imet näinud,
kuigi aastad on sest mööda läinud,
sest tundmusest lahti ma ei saa.

Ref:
Murtud tiibadega lennata ei saa,
öö saab otsa niikuinii ja lõhub unelma.
Ja ühel päeval siis sa märkad,
et sellest unest eal ei ärka.
Nõusid pestes nutad tasa,
vanu aegu tagasi ei saa. 
Ja ühel päval siis sa märkad,
et kevad sinus eal ei tärka.
Pime prints sind kaasa viis ja
oma lossitorni lukustas.

Kus on su jumal kui sa teda palud?
Kus on su kaitsja kui su hing on valus?
Miljon aastat suudad vaikida.
Su prints on baaris sõpradega,
sa mõtled: "Kurat võtaks teda"
ja akna alla istud ootama.

Ref

Ta omab sind, ta piinab sind,
Ta neelab sind, ta võtab sind,
ta murrab sind.

Ref



Sündinud dzaivima

Okey, alligaatorid! 
Valmis! Sõidame!

Mu sündimisõhtul vastu ööd
sai ema mult matsu allpool vööd.
Tal rappus kõht kui trumminahk,
tuli akuðööril peale ahk.
Nõnda ilmale sündis Bepopi maim,
kelle jaoks kõik on vaid dzaiv!

Olin lehma lüpstes ma alles üks.
Ja kui sain kolm, ma künniks küps.
Ma liigutasin sääreluid,
kui õues purustasin küttepuid.
Siis, kui sain viis, oli valmis vaim.
Rahvas naerda sai, kui läks käima dzaiv!

Minu noorus möödus lava peal,
ma vihaselt vihtusin tantsu seal.
Kuni tuki haaras raevund hord
ning hüüdis: “Dzaivida su viimane kord!”
Ma plehku sain, ära lõppes laim.
Minu elu päästis kiire dzaiv!

Dzaivima sündind, beibe!
Dzaivima sündind, beibe!

...

Ma olen dzaiviks sündind!
Ma olen dzaiviks sündind!
Ma olen dzaiviks sündind!
Ma olen dzaiviks sündind!

Sündinud dzaivima! Oh yeah!



Šaakali päev

Tol hommikul ma tõusin voodist vale jalaga,
kõike, mis mul ette jäi, ma tahtsin lõhkuda.
Peaga puruks peksin peegli, hülgasin kõik elu reeglid.

Silmis hullumeelne pilk ja suus on vere maik.
Ära usu kui sul ütlen: "Su juures on mu ainus õige paik."
Teen su õnnetuks, et arugi sa ei saa
ja siis lähen uusi ohvreid otsima.

Ref:
Mul on šaakali päev ja see head ei tähenda.
Kõik, mis ilus on, mu puudutusest sureb.
Mul on šaakali päev ja see hinge põletab,
vahel seda ikka elus ette tuleb.
Šaakali päev.

Su pildi, mida kandsin kaasas, ma panin põlema.
Su kirjad andsin ma tol päeval sõpradele lugeda.
Kaunist mälestust vist minust küll ei jää,
sest mu südames on kivi, tolm ja jää.

Ref



Tahan ärgata üles

Ma nägin unes, et sa polnud enam noor,
sa polnud tüdruk, keda tundsin juba ammu.
Ma nägin unes, et sa olid minu hoor,
ei suutnud unega ma pidada sammu, pidada sammu.

Nägin unes, et paha vaim mind ründab,
seljatagant nagu tera tabas.
Tol öösel nägin ma jubedaid asju,
millal küll ma oma silmad avan.

See oli siis kui haigevoodis,
mul ei ole jäänud õppida.
Tol öösel nägin ma jubedaid asju,
see uni peab kord lõppema.

Ref:
Tahan ärgata üles, et näha veel päikest.
Tahan ärgata üles, et elada
Tahan ärgata üles, et näha sind ilmsi.
Veel tahan ma sinusse uskuda.
Tahan ärgata üles, et näha su päikest
ja elada...

Ma nägin unes, et mind maeti maha
ja sõbrad matustele hiljaks jäid.
Silmile mul tilgub küünlavaha,
iga kord kui minu haual käid.

See oli siis kui haigevoodis,
mul ei ole jäänud õppida.
Tol öösel nägin ma jubedaid asju,
see uni peab kord lõppema.

Ref



Tee

Ausalt öelda olen sinu pärast natukene mures.
Igaks juhuks tahaks sellest sulle rääkida.
Olen natukene liiga palju näind sind unes
ja see kõik võib väga-väga kurvalt lõppeda.

Kord sai oodatud sind natukene liiga kaua,
siis kui saabusid sa olid veidi liiga hea.
Natukene liiga hea, et olla tõsi,
natukene liiga hea, et sinult suudlust oodata.

Ref:
Ma olen pisut rooste läinud,
kuid kord sellest üle saan.
Olen natukene tige,
veidi nukker olen ma.
Kuid see ei loe, sest tean,
et tähtis pole see.
Tähtis pole sihtmärk,
tähtis on vaid tee.

Arvan, et sa tunned mind vist veidi liiga vähe,
minu üle kohut mõista sa ei saa.
Natukene pelgan, kuid ma siiski lähen.
Kord me kohtume võib-olla seal, kus lõppeb maa.

Sind ma armastan vist natukene liiga palju,
sama palju nagu taevas tähti on.
Hakkan minema, sest kell on liiga palju.
Hakkan minema, mis muud mul ikka teha on.

Ref



Teel ära

Ja peagi asun teele
mis mind kunagi siia tõi
ma näen tuld su silmades, 
see minuski kord loitma lõi. 
Ja nüüd teele asun ma
kuid mu hing jääb sinuga
teel ära ma, teel ära ma.

Ja tahtsin teha nii,
et meil oleks hea.
Kuid sa ei tahtnud ju nii
võibolla nii ta olema peab.
Ja nüüd siis eemaldun sust ma
kuid mu hing jääb sinuga,
teel ära ma, teel ära ma.

Sind armastan, sind jätta ei saa
kuid ma ju pean.
Sind armastan, kuid sa tahtsid ju nii
nüüd olen teel. 
Ja nüüd siis eemaldun sust ma,
kuid mu hing jääb sinuga, 
teel ära ma, teel ära ma.

Sind armastan, sind jätta ei saa
kuid ma ju pean.
Sind armastan, kuid sa tahtsid ju nii,
nüüd olen teel.
Ja nüüd siis eemaldun sust ma,
kuid mu hing jääb sinuga.
teel ära ma, teel ära ma.



Tee seda veel

Kui viimne lootuskiir on kustumas 
su poole pean kord taas ma pöörduma.
Neid süütuid süüdlasi sa ära asjata
nii karista ja hukuta.

Siis tee seda veel
oled tormist päästnud laevu.
Tee seda veel
ära näita oma raevu.
Tee seda veel
aita matta meeleheide.
Tee seda veel
ma palun vaid üht teenet veel.

Tean, elus tegin asju, 
mida sa ei suutnud vaadata ja taluda. 
Mind siiski säästsid 
mul ei ole õigus sinult midagi nüüd paluda.

Kuid tee seda veel
oled tormist päästnud laevu.
Tee seda veel
ära näita oma raevu.
Tee seda veel
aita matta meeleheide.
Tee seda veel
ma palun vaid üht teenet.

Tee seda veel
näita valgust pimeduses.
Tee seda veel
elu hoia armastuses.
Tee seda veel
aita matta meeleheide.
Tee seda veel
ma palun vaid üht teenet veel.
Kuid tee seda veel, tee, tee



Televiisorimees

Täna öösel uksed lukku keeran salaja
ja tuled kustutan, sest nii on hea.
Telefonikõnedele ma ei vasta ka,
ennast pühendan vaid sulle ma.
Sinu sisse vaatan ja näen tervet maailma,
uudiseid ja homset ilma mulle tutvusta.

Televiisorimees, palun räägi minuga.
Televiisori ees on nii mõnus istuda.
Ammu väljas pole käinud, vajadust ei leia ma,
sest telekast võin kõike jälgida.

Kanalit nüüd vahetan, sest varsti algamas
on vana hea ja tuttav seebikas.
Pärast seda on ka päris lahe vaadata,
kes sõidab täna reisile koos sinuga.
Teleturult tellida võin uue unelma
kui vana juhtub ära kuluma.

Televiisorimees, palun räägi minuga.
Televiisori ees on nii mõnus istuda.
Ammu väljas pole käinud, vajadust ei leia ma,
sest telekat on mõnus vaadata.

Televiisorimees, palun räägi minuga.
Televiisori ees on nii mõnus lamada.
Ammu sõpru pole näinud, sõbrad mind ei huvita,
sest telekat on lahe vaadata.



Torm

Olen tulnud liiga pikalt teelt
Tühja maja leidsin enda eest
Ja silmanurgas pisar läigatas 
Ja sahtlipõhjast sinu pildi leian ma
Ja seda ainiti jään vaatama
Mälestused tolmust puhtaks pühin ma
Ei suuda elada mailma sinuta
Siis palun

Lase mind sisse külma tormi eest
Võta mind soojade käte vahele
Nii ma ukselävel palusin
Kui sina ukse sulgesid…

Mu maja sinuta nii tühi näib
Ma nagu vaim toast tuppa ringi käin
Ja õhtul kui ma vaarun voodisse
Ja õhtul kui ma mõtlen jälle sinule
Siis palun

Lase mind sisse külma tormi eest
Võta mind soojade käte vahele
Nii ma ukselävel palusin… 



Trammipeatuses

Pidu sai läbi ja mõned meist siirdusid koju, 
teised taas kesklinna seiklusi otsima jäid. 
Päikegi tõusis ja ehmatas meid. 
Ööklubid suleti - ootame teid
homme taas tagasi, praeguseks aga on kõik. 

Uskuda ei saa, et hommik on õrnem kui õhtu. 
Päikesekiired ei paita vaid kõrvetavad. 

Ref:
Trammipeatuses suudlesin sind, 
kui linn ärkas ellu ja raputas mind
üles sest unest, mis ei tahtnud lõppeda. 
Trammipeatuses suudlesin sind 
kui linn ärkas ellu ja raputas mind
üles sest unest, mis ei tahtnud lõppeda. 

Küsisid minult, kas kunagi üksteist veel näeme. 
Kas leiad mu üles, kas ristuvad veel meie teed? 
Sina rääkisid pikalt, nii pikalt 
ja mina see vaikisin kaua. 
Sõnad kõik mattusid trammide kolinasse. 

Ref

Ja peitust me mängime maailmas. 
Ma otsin ja leian ja kaotan su taas. 

Ref



Tänapäeva muinaslugu

Õhtu saabunud on juba,
kelleltki ei küsi luba ta.
Unenäos käib külaline,
keda harjund seal ma kohtama.

Minutid läevad, tunnid ja päevad,
igatsus hinge rahutuks taas teeb.

Vahel tahan öelda seda,
aga liialt kardan teda ma.
Tema tunneb saladusi,
mida koolis ei saa õppida.

Õli vaid tulle, kallaks kui sulle,
räägiksin ära kõik, mis südamel.

Tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin,
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin.
Seda mängu liiga kaua mängind oleme,
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime.

Vahel puutun tema varju,
sellega vist eal ei harju ma.
Une uduloori sinas,
kaugeis paigus võime rännata.

Minutid läevad, tunnid ja päevad,
ära ei lõppe see uni kunagi.

Tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin,
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin.
Seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime.



Vaid igatsus teeb nii

Sellel öösel taevasse mul tulla lubasid,
tutvustasid koridore, valgeid tubasid.
Liuglesid kui muusa, ainult lühtrid kiikusid,
naersid ja su naerust kardinad vaid liikusid.

Ref:
Sest kui ma ärkasin, siis sind ei olnudki.
Su välja mõtlesin, vaid igatsus teeb nii.
Sest kui ma ärkasin, siis sind ei olnudki.
Su välja mõtlesin, vaid igatsus teeb nii,
igatsus teeb nii.

Sellel öösel taevas puutuda sind julgesin,
sõrmeotstest hoides pilvedel kui kulgesin.
Varavalges voodist kui ma tõusin jalule
põletuse haavad olid jäänud ihule.

Ref



Vaikuse meri

Riided mööda tuba loobitud on laiali.
Miski selles toas on jäänud pooleli.
Jäid mõned asjad selgeks rääkimata lõpuni.
Nüüd me vahel laiub vaikuse meri.

Külma valgust viskab televiisori ekraan,
sisutühja saadet vaatama end unustan.
Mõtlen, kuidas jõuda sinu juurde uuesti,
kuidas ületada see vaikusemeri.

Ref:
Juba ammu oleks pidan'd laeva ehitama ma.
Juba ammu oleks pidanud su poole seilama.
Juba ammu need kolm sõna oleks pidan'd ütlema,
sest, et ainult nii me vahelt kaduda saab...

Tule tuul ja puhu laeva purjed pingule.
Tule torm ja loobi lained üle parraste.
Tuulevaikuses ei taha enam triivida,
saada tormid minu poole sa.

Ref



Valge liblika lugu

Valge liblika tiiva löögist maa värises teispool planeeti.
Tahtsin minagi olla kord vaba, seepeale hulluks mind peeti.
Ja mäng mida mängid on elu, ma kardan su varjude riiki.
Seda mängu ei kaotata võideta ega iial ei mängita viiki.

Ref:
Uuhu, kas sa tead, su pärast palju haiget olen saan'd.
Uuhu, kas sa tead, sind unustada püüan kuid ei saa.
Uuhu aaha just sellepärast selle laulu kirjutasin ma.

Su mängu reeglid on julmad, sa iial ei halasta.
Ja teist korda surra su nimel võib-olla ei tahagi ma.
On väljas õhtu nii pime, voodis lamades und ma ei saa
ja teist korda surra su nimel võib-olla ei tahagi ma.

Ref

Just sellepärast selle laulu kirjutasin ma.
Just sellepärast selle laulu kirjutasin ma.



Valus vesi

Täna õhtul tasakesi
voolab hinges valus vesi.
Endale võid andeks anda,
vaid kui ennast maha kanda.

Kuulatad, kuid sa ei kuule,
kurvalt tõstad klaasi suule.
Nukralt vangutad sa pead,
sa vihkad ennast, teisi nead.

Ref:
Igal hommikul kui ärkan ma
tean, et süda on nii paha.
Vahel tunnen minagi,
et elada ei taha.

Olen väsin'd,
ma ei suuda põgeneda selle eest.

Sa vestled kurjus jumalaga
puruks löödud akna taga.
Veenist veri niriseb kui 
aken puruks kliriseb.

Mis on musta haua taga,
sa ei tea ja sa ei maga.
Igal öösel tasakesi 
uputab sind valus vesi.

Ref



Vastasmaja aknad

Me kokku saanud pole iial,
kuid üksteist siiski tunneme. 
Kui päev on jõudnud õhtusse end valmis sean, 
sest igal öösel seda nägema ma pean. 

Ma sellest teistele ei räägi,
see olgu meie saladus.
Ja tänaval kui kohtume 
sust mööda läen kui võõrast,
sest ma kardan lõhkuda 
nii imekauni unelma. 

Ref:
Vastasmaja akendes 
tantsib tüdruk punases,
värelevas valguses. 
Eest on veetud kardinad,
võõrad silmad jälgivad,
kuidas ens sa liigutad. 

Nii igal igal öösel sind ma naudin,
kui ennast rütmis kõigutad. 
Sa seda tead ja särginööbid lahti teed 
ja minu pilkudele ennast usaldad.

Ref



Vastused

See maailm on nii pime,
jääkülm ja üksildane paik, kus ma
ei suuda ennast leida,
kui olen läinud kaduma.
Tahtsin minna sinna, kus
ei ole olnud kunagi varem veel,
ei ole jäetud jalajälgi maha liivale.
Ma kõike julgesin proovida,
püüdsin muuta iseend,
püüdsin muuta maailma.

Maailmas nii on seatud,
et igal teol on tagajärg, sa tea,
ja valguskiirusega
ka pimedus võib saabuda.
Üle vee ja maa ja taevalaotuse
puruneb unistus ja ühel hetkel
saabub pikk ja piinav üksindus.
Ta vargsi sinule sosistab:
"Ära püüa muuta end,
ära püüa muuta maailma."

Ref:
Keegi vastuseid teab,
keegi hoolima peab sinustki.
Aega tagasi sa keerata ju ei saa kunagi.
Päris elus on nii, unenäos teisiti, ikkagi
aega tagasi sa keerata ju ei saa
nii kõik kestma jääb lõpuni.



Veel on aega

Kell sai veerand kaks,
päike vajus madalaks.
Laura Palmer mõrvati,
väikelinn kuid elab edasi.

Ennustaja mustlane
näitas mulle õigt teed.
Kodukandi kohvikus
antud kord sai püha lubadus.

Ref:
Veel on aega ümber mõtleda.
Veel on aega ära joosta siit.
Veel on aega, aega,
suures linnas meid ei tunta veel,
ei tunta veel.

Kohvrid pakitud,
kallimatki suudeldud.
Enam tagasi
luban, et ei tule kunagi.

Ref



Viski

Istun autos üksinda ja sigaretti imen. 
Pingsalt püüan meenutada ma su nime. 
Südamesse lõikab valu, värisevad käed 
ja õudusega ootan hetke, millal sind näen.

Ref:
Ma armusin tüdrukusse,
kelle nimeks oli viski.

Tunnen ihus värinat, sa võta arvesse,
ma tahan huuled suruda just sinu kaelale.
Ära üldse arvagi, et iial ma sust loobun.
Naudin igat hetke, millal sinust ma joobun.

Ref

Oou, sa põletad mu sees.
Oou, sa oled minu peremees.
Oou, sinust lahti ei saa.
Oou, sinusse upun ma.

Ref



Õlitatud keravälk

See välk võiks olla 
automaatik, 
süstemaatik, 
kõrgdramaatik! 
On sellel allakäiv katus ja hiidbensupaak, oh yeah! 
Tal nikeldatud kepsud, rool poolautomaat, oh yeah! 
Kui ta üles võtab hoo, eided oigavad ohhoo! 
Eest on lai ja tagant pikk, aga pidur on tal sitt. 
Tal tallan gaasi! 
Välk, välk, välk, välk!
Küta, küta, küta, küta!

Ta teeb kaabet justkui õlitatud keravälk! 
Vabakäigul kõik töötab nagu kellavärk! 
Tal uks käib klõps, kui litsilõks! 
Tal tallan gaasi! 
On ta raadiol vali mats, taga kiisusilmi kaks, oh yeah! 
Kogu õhk on tossust paks, sumpsi läbimõõt on vaks, oh yeah! 
Uued klapid, bensukork, küünlad, kolvid, sportamort. 
Ma ei aja mingit möga, kõik on tõsi, ossa nuga! 
Tallan gaasi! 

Ta teeb kaabet justkui õlitatud keravälk! 
Vabakäigul kõik töötab nagu kellavärk! 
Tal uks käib plõks kui litsilõks. 
Tal tallan gaasi! 

Veel, veel, veel, veel, veel, veel, veel…

Ta teeb kaabet justkui õlitatud keravälk! 
Vabakäigul kõik töötab nagu kellavärk! 
Tal uks käib plõks kui litsilõks. 
Tal tallan gaasi! 
Välk, välk, välk!
Veel, veel, veel… 

Küta! Anna nüüd! Iludus! 
Küta! Yeah!
Kiisu-kiisu-kiisu-kiisu! 
Küta, küta, küta!

Talla gaasi! Talla gaasi! Veel! 
Mine nüüd! 

Talla gaasi! Talla gaasi! Veel! 
Ära vahi taha peeglisse. 

Talla gaasi! Talla gaasi! Veel!
Küta-küta-küta-küta! 

Talla gaasi! Talla gaasi! Veel! 
Anna nüüd! Veel!

Ta teeb kaabet justkui õlitatud keravälk!
Vabakäigul kõik töötab nagu kellavärk! 
Tal uks käib plõks kui litsilõks. 
Eest on pikk, kuid pidur sitt. 
Ei aja möga, ma, ossa nuga! 
Tal tallan gaasi! 
Ma tallan gaasi! 
Tal tallan gaasi! 
Tal tallan gaasi! 
Gaasi!
Tal tallan gaasi!



Õnnelik 37

Ta on 37 ja tal läheb hästi,
tal on maja ja auto õue peal.
Tal on tore naine ja tal on pangas raha,
tuleviku pärast muretsema ta ei pea.

Pühapäevad veedab kõik koos perekonnaga,
lastega käib loomaaias ja teatris naisega.

Ref:
Sest ta on õnnelik, kuradima õnnelik,
ta on õnnelik, teist elu ta ei taha.
Ta on õnnelik, räigelt õnnelik,
rõvedalt õnnelik, et vahel tahaks ennast,
ära tappa ta.

Õhtul saabub ta koju, võtab riided seljast,
vaatab telekat ja koera silitab.
Tal on tore naaber ja ta aitab ämma
ja puhkusest tihti unistab.

Vahel tahaks temagi midagi lõhkuda,
tahab temagi keegi olla, kuid iialgi ei saa.

Ref



Ära oota koidikuni

Ükskõik, kuhu vaatan su märke näen,
ka mustlane leidis neid mu käel.
See tunne elusalt mind sööb,
kell peagi kesköötundi lööb.
Ja und ei tule.

Ref:
Ära oota koidikuni, tule juba nüüd.
Ära oota koidikuni, ära tunne süüd,
sest see, mis tuleb tuleb kindlasti,
on saatus seadnud nii,
siis palun ära oota koiduni.

Kas õnnetu lõpp või lõputu õnn,
saab meile kord osaks ei teada või.
Peab elama päeva korraga,
kuid mida küll teha öödega,
kui sind ei ole siin?

Ref



Ööd on siin pimedad

Ööd on siin pimedad, ööd on siin külmad.
Järve musta vee peal kõigub kipakas kanuu.
Kõik meeled on ärksad ja pärani silmad.
Õõvastavalt taevas irvitab kuu.

Jääpangad kolksuvad vastu paadi külge.
Kobras näitab teed, talle järgnen ma.
Ükski mokassiinis jalg neid radu ei kulge.
Üksi olles lasen laulul kõlada.



Ütle miks

Otsad antud ja laev jätab sadama,
ees on pime ja tormine tee.
Tahaks sind siin veelkord ma suudelda,
aga sina jäid kaldale.

Tõuseb tuul ja loobib me laeva,
torm murrab kõik mastid ja raad.
Silmad hiilgavad, kuigi on pime see öö
katsu uinuda kui sa vaid saad.

Ref:
Igal öösel näen sind oma unenäos ma.
Ütle, miks tuled sa mind piinama,
haavad kinni ei kasva ju nii.
Kuigi aastad on läinud, sind armastan veel,
kuid ei ulatu sinuni.

Lendab laev mööda vahuseid laineid,
pilved peidavad hõbedast kuud.
Mäletan, et vana majaka all
su huuled puutusid kord minu suud.

Kui kord tagasi koju ma jõuan,
ma ei tea kas sa mäletad mind.
Võõras mees seisab õhtul su akende all
ja ta teab mis on elu hind.

Ref

Sinuni, sinuni, sinuni, sinuni.